Iingcamango Zengqondo Ezingqondweni Zendlela Ocinga Ngayo Uze Wenze

Iifutshane zeeNgqondo ezingenanto kwiCandelo loCwangciso loLwazi nokuThetha

Inkolelo yokuqonda ingxaki echanekileyo ekucingeni echaphazela izigqibo kunye nezigwebo abantu abazenzayo. Ezinye zezinto ezixhatshazo zihambelana nememori. Indlela okhumbula ngayo isiganeko inokubakhokelela ngenxa yezizathu ezininzi kwaye ekuhambeni kwayo kunokukhokelela ekucingeni nasekucingeni. Ezinye iingcamango ezinengqiqo zinganxulumana neengxaki ezinokuqwalaselwa.

Ekubeni ingqwalasela yinkxaso engqongqo, abantu kufuneka bakhethe malunga nezinto abaziqwalaselayo kwihlabathi elibangqongileyo. Ngenxa yoko, ukunyaniseka okungazifihlayo kunokungena kunye nokuchaphazela indlela oye uyibonayo kwaye ucinge ngehlabathi.

Iingcamango Zengqondo Zisebenza Njani?

Inkolelo yokuqonda ingumzekelo wephutha ekucingeni oko kwenzeka xa abantu beqhuba nokutolika ulwazi kwihlabathi elibangqongileyo. Ubomi bomntu bunamandla kodwa buphantsi kwemida. Iingcamango zengqondo zivame ukuba ngumphumo wentsingiselo yengqondo yakho yokwenza lula ukusetyenziswa kwengcaciso. Ziyimithetho yesithupha ekunceda wenze ingqiqo yehlabathi kwaye ufikelela kwizigqibo ngokukhawuleza.

Xa wenza izigwebo kunye nezigqibo malunga nehlabathi elikujikelezayo, uthanda ukucinga ukuba unenjongo, ingqiqo, kwaye unako ukungena kwaye uphonononge yonke inkcazelo ekhoyo kuwe. Ngelishwa, ezi zizathu zihamba ngokuya kuthi, zikhokelela kwizigqibo eziphosakeleyo kunye nezigwebo ezimbi.

Yintoni Ebangelwa Izibilini Zengqondo?

Ukuba kwakufuneka ucinge malunga nento enokwenzeka xa wenza isigqibo, mhlawumbi kuthatha ixesha elide ukwenza ukhetho olulula. I-Becuase yinkimbinkimbi enkulu yehlabathi elikujikelezile kunye nemali yolwazi kwimeko yendalo, kubalulekile ngezinye ixesha ukuxhomekeka kwezinye iifutshane zengqondo ezikuvumela ukuba wenze ngokukhawuleza.

Iingcamango zengqondo zingabangelwa yizinto eziliqela, kodwa ezi zihlomelo zengqondo, ezibizwa ngokuba yi- heuristics , ezidla ngokudlala indima enkulu. Ngelixa banokuthi bahlale bechanekile ngokuchanekileyo, bangakhokelela kwiiphene ekucingeni. Uxinzelelo lwentlalo, izizathu ezizimeleyo, iimvakalelo kunye nemida ekukhuselweni kwengqondo ekuqhubekeni kolwazi lunokubangela negalelo.

Ezi zizathu azikho konke ezimbi, nangona kunjalo. Iingcali zengqondo zikholelwa ukuba ezininzi zezi zinto zithintela injongo-zivumela ukuba sifumane izigqibo ngokukhawuleza. Oku kubalulekile ukuba sibhekene nesimo esingozi okanye esongelayo. Ukuba uhamba ngaphaya kommandla omnyama uze ubone isithunzi esimnyama esibonakala kukulandela, ukunyaniseka kwengqondo kunokukhokelela ukuba ucinge ukuba yi-mugger kwaye kufuneka uhambe ngokukhawuleza. Umthunzi omnyama ungabangelwa yiflegi ekhwela emoyeni, kodwa ukuxhomekeka kwiifutshane zengqondo kunokukunceda ukuba uphume kwiimeko apho izigqibo kufuneka zenziwe ngokukhawuleza.

Iintlobo ezimbalwa zeengcamango zeCognitive

Funda kabanzi malunga neendlela ezimbalwa eziqhelekileyo zeengcamango ezinokwazi ukuphazamisa ukucinga kwakho .

Iingcamango zeCognitive vs. Logical Fallacy

Ngamanye amaxesha abantu badibanisa iingcamango ezinengqondo kunye neengqiqo ezintle, kodwa ezo zombini azifani. Ingqiqo enengqiqo ibangelwa yimpazamo kwimpikiswano enengqiqo, ngelixa i-bias ingqiqo ixhomekeke kwimpembelelo yokucatshulwa ngokuphindaphindiweyo evela kwiingxaki ngememori , ingqwalasela, kunye nezinye iimpazamo ezingqondweni.