Ngaba ukrokrela ukuba ufumana iimpawu zesifo sokuphazamiseka ? Ukufumanisa ukuba ingaba unesifo sokuphazamiseka kwintlungu kuqala ngokuxilongwa. Oku kulandelayo kuchaza indlela ukuphazamiseka kwentsholongwane ekhoyo.
Inkqubo yoVavanyo
Ugqirha wakho okanye oyingcali oqeqeshekileyo unokukufumanisa ukuba unesimo sengqondo sempilo. Iingcali eziphatha ukuphazamiseka kwengqondo ziqeqeshwe ukwenza uvavanyo oluchanekileyo.
Nangona ukuxilongwa kweengxaki zentlanzi ngokubanzi kunokliniki, ngokusekelwe kwintlanganiso yodliwano-dokotela, mhlawumbi unokuzigqiba amathuluzi okuhlola okanye iimbuzo eziza kukubuza imibuzo ephathelele iimpawu zakho. Olu vavanyo luya kugqirha ugqirha okanye ugqirha ingcamango yobungakanani kunye nobude beempawu zakho, kunye nokubonelela ngolunye ulwazi olufanelekileyo malunga neenjongo zokuxilonga.
Kwi-intanethi yonyango, ugqirha wakho okanye ugqirha uya kubuza imibuzo enzulu ngokunzulu ukuze enze uvavanyo oluchanekileyo. Ngokomzekelo, unokubuza imibuzo malunga nembali yakho yezonyango, iimpawu zangoku, kunye nokutshintsha ubomi kwangoko. Ukufumana okungakumbi malunga nawe kuya kunceda ugqirha okanye ugqirha ekugqibeleni ukuba kukho ezinye izimo zonyango okanye zempilo yengqondo. Yonke inkqubo yokuvavanya ukuxilongwa ngokugqityiweyo igqitywe kwisithuba esinye ukuya kwembini.
Xa ugqiba ukuxilongwa kwakho, ugqirha okanye ugqirha uya kuthatha isigqibo sokuba uhlangabezana neempendulo zokuxilonga.
I-Manual Diagnostic and Statistical of Mental Disorders, i-4th edition, ukuhlaziywa kwetekisi ( DSM-IV-TR ) yincwadi equlethe imilinganiselo yokuxilongwa kuyo yonke imeko yempilo yengqondo. Ugqirha okanye ugqirha wakho uza kubhekisela kwi-DSM-IV-TR xa uqikelela ukufumana izifo zakho.
Iimpawu zokuxilonga
Ngokutsho kwe-DSM-IV-TR, ukufumana ukuxilongwa kwesifo sengqondo, umntu kufuneka abe nokuhlaselwa ngokukhawuleza.
Ezi zihlaselo zivela ngaphandle kwe-bluhlaza kwaye zibandakanya ukudibanisa iimpawu zomzimba, zengqondo, kunye nengqiqo. Ukuhlaselwa kwesohlwayo kudla ngokufikelela kwinqanaba elingaphantsi kwemizuzu engama-10 ngaphambi kokunciphisa kancane kancane.
Njengoko kuchaziwe kwi-DSM-IV-TR, ukuhlaselwa kwesoyiko kuhlanganiselwe emine okanye ngaphezulu kweempawu ezilandelayo:
- Iintliziyo zentliziyo okanye ixabiso lentliziyo elikhawulezileyo
- Ukujuluka okukhulu
- Ukuthuthumela okanye ukuthuthumela
- Ukuqhawukelwa ngumphefumlo
- Uvakalelwa ukukhahlela
- Iintlungu zesifuba
- Intlungu okanye ubuhlungu besisu
- Ukuziva uhlaziyiweyo, ukungaqiniseki, ukukhawuleza, okanye ukuphelelwa amandla
- Ukuqhubezela okanye ukuxhomekeka
- Uloyiko lokulahlekelwa ukulawulwa okanye ukuphosa
- Ukoyika ukufa
- Iimvakalelo zokungqineki okanye ukuva
- Ama-chill okanye ukutshisa okutshisa
Iziganeko ezihambelanayo kunye no-Co-Occurring Disorders
Abantu abanesifo sokuphazamiseka bahlala besengozini enkulu yokuphucula ingxaki yokugula kwengqondo. Ngokomzekelo, kuqikelelwa ukuba malunga nama-50% abo bafumene unengxaki yokuphazamiseka baya kuba nesiganeko esinye sengxaki enkulu yokudandatheka ngexesha lokuphila kwabo. Ugqirha okanye ugqirha uya kuba nako ukunquma ukuba unayo nayiphi na imeko yezempilo yengqondo.
Ngaphandle kwexinzelelo , abantu abaneengxaki zokuphazamiseka kwesoyiko nabo banakho amathuba okuba neengxaki zokuxhalabisa . Izifo ezichaphazelekayo eziqhelekileyo ziquka ingxaki yokuxhatshazwa kwezenhlalakahle ( SAD ), ingxaki yokuxinzelela emva kokudandatheka (PTSD), ukukhathazeka okunyanzelekileyo ( OCD ), kunye neengxaki ezixhalabisayo ( GAD ).
Ngenxa yokuba le miqathango ibelana neempawu ezifanayo kunye neengxaki zokuphazamiseka, kunokwenzeka ukuba ngokwenene uhlangabezana nalezi zifo ezihlukeneyo. Ugqirha okanye ugqirha uya kuba nako ukugqiba ukuba unayo nayiphi na imeko.
Ukusondela kwesinye kwisithathu salabo bafumene ingxaki yokuphazamiseka kuya kuphuhlisa imeko ebizwa ngokuba yi- agoraphobia . Le ngxaki iyaxhaphaka phakathi kwabantu abaneengxaki zokuphazamiseka, njengoko kubandakanya ukwesaba ukuhlaselwa kwesoyiko kwiimeko apho kuya kuba nzima okanye kuhlazise ukubalekela. Uloyiko luvame ukukhokelela ekuziphatheni kokuphepha apho umntu egwema iimeko ezithile.
Ngokuqhelekileyo, ukuphepha kukuquka iindawo ezininzi, iindlela ezahlukeneyo zokuthutha kunye nezikhala ezivulekileyo. Uvakalelo lwenkxwaleko oluhambelana nale meko lunokuba lukhulu kangangokuba umntu unokuhlaselwa ekhaya ne-agoraphobia .
Landela kunye no unyango
Xa sicinga ukuba i-agoraphobia iyaqhubeka ngonyaka wokuqala umntu afumana ukuhlaselwa ngokukhawuleza, kubalulekile ukuqala unyango kuqala. Emva kokuba ufumene ukuxilongwa kweengxaki zentshutshiso kunye okanye ngaphandle kwe-agoraphobia, kuya kufuneka ulandele isicwangciso sonyango.
Izinyathelo eziqhelekileyo unyango lweengxaki zentsholongwane zibandakanya imithi enqunyiwe, i-psychotherapy, ubuchule bokuzinceda, okanye ukudibanisa kwezi ndlela. Iimpawu zokuphazamiseka kwengxaki ziyakunceda ekunciphiseni ukutshatyalaliswa kweentlanzi kunye neemvakalelo zokuxhalabisa, kunye ne- psychotherapy inokukunceda ekwakheni izakhono zokubhekana nokulawula imeko yakho. Izinto zokuzinakekela, ezifana nezindlela zokuphumula , kunokukunceda ujamelane neemvakalelo zokuxinezeleka kunye nokuxhalabisa. Ngokufumana uncedo, umntu onenkxalabo yokuphazamiseka angakwazi ukujamelana nemeko yabo kunye nokuphucula umgangatho wobomi.
Umthombo:
Umbutho wezeMpilo waseMerika. (2000). I-Diagnostic and Statistical Manual of Disabilities, 4th,. Washington, DC: Umbhali.