Musa ukukhawuleza ukugxeka i-ADHD ngenxa yobunzima bokugxila
Abanye abantu bafuna ukuba baye bavelisa iimpawu zokuqwalasela ingxaki yokuxhatshazwa kwempilo (ADHD) ekukhuleni kunokuba buntwaneni, kodwa ngaba imeko ingaba yimihla ngemihla ebomini? Thatha umfazi oneminyaka engama-48 ubudala osandul 'ingxaki kunye nokukhumbula izinto. Uyazibuza ukuba ubonisa iimpawu eziphawulekayo ze-ADHD, ngokukodwa ngokwemigqaliselo yokungalindelekanga.
Ngoko kunjalo na abantu abadala abaziva behlakazekile baze baxakeke, ingakumbi ukuba abavakalelwa ukuba babonisa le mpawu xa beselula. Ngaba oku kuthetha ukuba baye bavelisa i-ADHD njengomntu omdala okanye into enye edlala? Ngale ngqungquthela, funda ngakumbi malunga nokuqala kwesifo, kwaye kuthetha ukuthini ukuphuhlisa iimpawu ezinjenge-ADHD kamva ebomini.
I-ADHD: Umgangatho wezoNyango lwezeMntwana
I-ADH isimo sengqondo esinokukhubazeka esikhula ebuntwaneni . Ukuze uhlangabezane neendlela zokuxilongwa kwe-ADHD, ezinye iimpawu ezibangela ukukhubazeka kufuneka zibe khona ebuntwaneni . Oku kuthetha, hayi, i-ADHD ayiyi kukhula xa ikhulile.
Maxa wambi i-ADHD inzima ukuyixilonga , njengoko iimpawu zingabonisa ngokuhlukileyo kumntu kumntu. Ezi zimpawu zinokubonakalisa ngeendlela ezahlukeneyo njengomntu ubudala. Ngaloo ndlela, umntu akanako ukufumanisa ukuba unesifo kuze kube kamva ebomini, nangona, ngokuphindaphindiweyo, kucacile ukuba iimpawu zazikho kwixesha lobomi bokuqala.
UKUPHILA KWEZINDABA
Iimpawu ze-ADD zitshintsha njani ngexesha? Iimpawu ze-ADHD zinokuvela ngokukhawuleza kwiminyaka yokufundela , ikakhulukazi ukuba umntwana ubonisa uhlobo olunefuthe lweempawu. Ezi ziphatha zivame ukuphawula ngaphambili ngenxa yokuba ziphazamisekile.
Iimpawu zokungafunwa zivame ukubonakala ngakumbi xa umntwana ekhula, angena esikolweni sebakala , kwaye ubhekane neemfuno ezingakumbi zokugxila okuqhubekayo.
Nangona abantwana abaselula kakhulu bakhuthazwa ukuba bajikeleze kwiklasi yokufundela baze bafunde ngemisebenzi yomzimba kunye nokudlala, abantwana abadala bakulindeleke ukuba bahlale bemi, baphulaphule ngokuphulaphula, baphendule ngokukhawuleza imibuzo ephakanyiswe ngu titshala.
Ubutsha luyakwazi ukuletha imingeni emitsha kwimingeni njengoko umntwana osemtsha uba nexanduva lokulawula ukuzilawula kwakhe, ngelixa ulindelo, uxanduva, kunye noxinzelelo lwezemfundo noluntu lukhula. Ngokuqhelekileyo iimpawu ze-ADHD ziba zivakaliswe ngakumbi xa ulutsha kulindeleke ukuba luququzelele ixesha lawo, cwangcisa phambili ukugqiba iiprojekthi kunye nemisebenzi, kwaye ucinge ngenyameko malunga nokuziphatha okungengozi. Imiba efana nokungahambi kakuhle kunye nokungabikho kwengqwalasela kunokubangela iziphumo ezingenabileyo ezivela ekukhulelweni kwentsha ukuya ekuqhubeni ukuqhuba.
Abanye abantu bayakwazi ukulawula iimpawu ngeenkxaso ezininzi kunye nezicwangciso zokujamelana, kodwa ukukhubazeka kusekho. Kungenzeka ukuba iimpawu azibonakalwanga kude kube yintsha okanye nokuba zikhulile. Inqaku elokuba ukuba umntu ahlolwe ngokuchanekileyo nge-ADHD , kufuneka ukuba ezinye iimpawu zibe khona ebuntwaneni.
Ngaphantsi
Ukuba ngokukhawuleza ufumana iimpawu ezibonakala zifana ne-ADHD kodwa engazange ibe nayo ngaphambili, akunakwenzeka ukuba i-ADHD ingumcimbi.
Qiniseka ukuba uthethe nogqirha wakho malunga neenkxalabo zakho malunga nememori kunye nokungalindelekanga. Kukho iimeko ezithile zabantu abadala abakwazi ukubheka njenge-ADHD, kuquka ukucindezeleka, ukuxhalabisa, ukulala ubunzima, kunye nokuyeka.