Injongo Yeengqondo

Indlela iimvakalelo zethu zisinceda ngayo size siphumelele

Iimvakalelo zinokudlala indima ebalulekileyo kwindlela esicinga ngayo nokuziphatha ngayo. Imivakalelo esivakalelwa ngayo imihla ngemihla inokusishukumisela ukuba senze amanyathelo kwaye sibe nefuthe kwizigqibo esizenzayo malunga nobomi bethu, zombini ezinkulu kunye ezincinci. Ukuze ukwazi ukuqonda iimvakalelo, kubalulekile ukuqonda ezi zintathu ziimpawu zengqondo.

Iimvakalelo zethu zenziwa yinto ephantsi (indlela esinokuvakalelwa ngayo), inxalenye yomzimba (indlela umzimba wethu usabela ngayo kwiimvakalelo), kunye nenxalenye ecacisayo (indlela esiziphatha ngayo xa sisabela kwimvakalelo). Ezi zinto ezihlukeneyo zinokudlala indima kumsebenzi kunye nenjongo yezimpendulo zethu.

Imvakalelo yethu inokuhlala emfutshane, njengotshani lokukhathazeka kumntu osebenza naye, okanye uhlala ixesha elide, njengokuba uhlala edabuka ngenxa yokulahlekelwa buhlobo. Kodwa kutheni sivakalelwa ngokwenene? Ziyiphi indima abayisebenzayo?

Iimvakalelo Zingasishukumisela Ukuba Sithathe Isenzo

Impawu ezintsha zeBhanki / i-Getty Izithombe

Xa ubhekene novavanyo lwe-nracking-wracking, unokuziva uninzi uxhalaba malunga nokuba uya kuqhuba kakuhle kunye nokuba uvavanyo luya kuthinta njani ibakala lakho lokugqibela. Ngenxa yezi mpendulo zemizwelo, usenokwenzeka ukuba ufunde. Ekubeni ufumene imvakalelo ethile, unesizathu sokuthatha isenzo kwaye wenze into enhle ukuphucula amathuba akho okufumana ibakala elihle.

Sivame ukuthabatha amanyathelo athile ukuze sibe nemvakalelo emihle kunye nokunciphisa amathuba okuvakalelwa. Ngokomzekelo, unokufuna imisebenzi yentlalo okanye izinto zokuzilibazisa ezikubonelela ngenjongo yolonwabo, ukwaneliseka kunye nemihlali. Ngakolunye uhlangothi, mhlawumbi unokuphepha iimeko ezinokuthi zikhokele ekukhunjeni, ukukhathazeka okanye ukuxhalabisa.

Iimvakalelo zisinceda sisinde, siphumelele kwaye sigweme ingozi

UAdam Mitchinson / Getty Izithombe

Indalo yemvelo uCharles Darwin wayekholelwa ukuba iimvakalelo zilungelelanisa ukuba abantu kunye nezilwanyana ziphile kwaye zivelise. Xa sithukuthele, sinokujamelana nomthombo wesicashulo sethu. Xa sinoyika, sinokubalekela usongelo. Xa siziva sithandana, sinokufuna umlingane kwaye sivelise.

Iimvakalelo zenza indima ehamba phambili ebomini bethu ngokusishukumisela ukuba senze ngokukhawuleza kwaye sithathe amanyathelo azakwandisa amathuba ethu okusinda nokuphumelela.

Iimvakalelo zinokusinceda senze izigqibo

UJon Feingersh / Getty Izithombe

Iimvakalelo zethu zinempembelelo enkulu kwizigqibo esizenzayo, kwizinto esizigqibayo ukuba sinokutya kwasekuseni apho abaviwa sikhetha ukuvota okhethweni lwezopolitiko.

Abaphandi baye bafumanisa ukuba abantu abaneentlobo ezithile zomonakalo wengqondo ezichaphazela ukukwazi ukuva iimvakalelo nazo zinciphisa amandla okwenza izigqibo ezintle .

Kumaemeko apho sikholelwa ukuba izigqibo zethu zikhokelwa ngokusesikweni nangengqiqo, iimvakalelo zidlala indima ephambili. Ubulumko bomoya , okanye ukwazi kwethu ukuqonda nokulawula iimvakalelo, kuboniswe ukuba badlale indima ebalulekileyo ekwenzeni izigqibo.

Imizwa evumela abanye abantu ukuba baqonde

franckreporter / Getty Izithombe

Xa sisebenzisana nabanye abantu, kubalulekile ukunika iinkcukacha zokubanceda baqonde indlela esiziva ngayo. Ezi ngongoma zingabandakanya ukuthetha ngomzwelo ngeelwimi zomzimba , ezifana nokubonakalisa ubuso obuninzi obuxhomekeke kwimvakalelo ethile.

Kwezinye iimeko, kunokubandakanya ngokuthe ngqo indlela esivakalelwa ngayo. Xa sixelela abahlobo okanye amalungu omndeni ukuba siyavuya, siyaxhala, okanye sinoyiko, sibanika ulwazi olubalulekileyo abanokuyisebenzisa ukuze bathathe inyathelo.

Iimvakalelo Zivumela Ukuba Siyiqonde Abanye

Geber86 / Getty Izithombe

Njengoko iimvakalelo zethu zinika ulwazi oluxabisekileyo kwabanye, iimvakalelo zengqondo zabantu abasondelene nathi zisinika ubutyebi beenkcukacha zoluntu. Unxibelelwano loluntu luyinxalenye ebalulekileyo yobomi bethu bemihla ngemihla kunye nolwalamano, kwaye ukwazi ukutolika nokusabela kwiimvakalelo zabanye kubalulekile. Ivumela ukuba siphendule ngokufanelekileyo kwaye senze ubudlelwane obunzulu, obunentsingiselo ngakumbi kunye nabahlobo bethu, intsapho kunye nabathandekayo. Kwakhona kusenza sikwazi ukuthetha ngokuthe ngempumelelo kwiimeko ezahlukeneyo zentlalo, ukususela ekusebenzelaneni nomthengi onyanyekayo ekulawuleni umqeshwa oshushu.

UCharles Darwin wayengomnye uphando abaye baqala ukuhlola iimvakalelo. Wacetyisa ukuba ukubonakalisa iimvakalelo kungabamba indima ebalulekileyo ekukhuselekeni nasekuziseni. Ukuba uhlangabezane nesilwanyana okanye isilwanyana, sichaza ngokucacileyo ukuba isidalwa sasithukuthele kwaye sizivikele, sikhokelela kuwe kwaye sigweme ingozi. Ngendlela efanayo, ukuqonda ukubonakalisa iimvakalelo zabanye kusinika ulwazi olucacileyo malunga nendlela esinokufuna ukuphendula ngayo kwimeko ethile.

Iingcamango Zokugqibela

Njengoko ufunde, iimvakalelo zethu zisebenza ngeenjongo ezahlukeneyo. Iimvakalelo zinokukhawuleza, ziphikelela, zinamandla, zinzima, kwaye zitshintsha ubomi. Bangasishukumisela ukuba senze iindlela ezithile kwaye sinike izixhobo kunye nezixhobo esizidingayo ukuze sisebenzisane ngokuthe ngqo kwiimimandla yethu yeentlalo.

Imithombo

I-Damasio, i-AR Descartes 'iphutha: Umoya, isizathu, kunye nengqondo yomntu. ENew York: i-Putnum; 1994.

UDarwin, C. Ukubonakalisa iimvakalelo kumntu nakwezilwanyana (i-3rd edition). ENew York: Appleton; 1872.

Goleman, D. Ingqiqo engqondweni. ENew York: Iincwadi zeBantam; 1995.

Salmond, CH, Menon, DK, Chatfield, DA, Pickard, JD, & Sahakian, BJ Ukulahlekelwa kokwenza isigqibo kwintlungu yabasindayo. Umbhalo we-Neurotrauma, 22 (6), 613-622; 2005.