Inkcazo Yendalo Yonke Yemvakalelo

Iimvakalelo zidlala indima ebalulekileyo kwimpilo yethu yemihla ngemihla. Nsuku zonke sichitha ixesha elininzi lokufakaza iimvakalelo zabanye, ukuchazela oko oku kuthetha, ukucacisa indlela yokuphendula nokujongana namava ethu anzima.

Iimvakalelo kwi-Psychology and Research

Iimvakalelo zibaluleke kakhulu kwisingqondo kunye nabaphandi baye bazinikela ngamandla amaninzi ekuqondeni injongo yeemvakalelo kunye neengcamango malunga nokuba kutheni iimvakalelo zenzeka.

Abaphandi baye bafunda kakhulu malunga nokubonakalisa kwangempela imvakalelo.

Sichaza iimvakalelo zethu ngeendlela ezahlukeneyo kubandakanye ukuthetha ngokuthetha kunye nokuthetha okungabonakaliyo . Ulwimi lweelwimi olunjenge-posture okanye iingalo ezidlulileyo zingasetyenziselwa ukuthumela iimpawu ezahlukahlukeneyo zomzwelo. Enye yezona ndlela ezibalulekileyo esizibonisa ngayo imvakalelo, nangona kunjalo, kubonakalisa ubuso .

Ngaba Iimpawu Zengqondo Zomntu Wonke?

Mhlawumbi uye wakuva ukuba izibonakaliso zolwimi zomzimba kunye nezenzo zithile ngezinye iinkalo zineentsikelelo ezahlukeneyo kwiinkcubeko ezahlukeneyo, kodwa ingaba ingcamango efanayo ifaka nesimo sombuso? Ngaba abantu kwamanye amazwe kunye neenkcubeko baveza iimvakalelo ngendlela efanayo?

Kwincwadi yakhe ye-1872 Inkcazo yeemvakalelo kwiMntu neZinyama , inzululwazi eyaziwayo uCharles Darwin yathi ukubonakaliswa kwabantu ngokuvakalelwa kwakubonwayo kwaye kwimihlaba yonke. Umphandi nompempoyiko womzwelo uPaul Eckman ufumene ukuba, ngokuyinxalenye, ubuso obusetyenziswayo ukudlulisa iimvakalelo ezisisiseko zihlala zifana nakwezinye iinkcubeko.

Nangona ufumene ukuba ubuso bomntu buyakwazi ukudala iindidi ezahlukeneyo (ngaphezu kwama-7,000!), Kukho iimbali ezintandathu ezibalulekileyo:

  1. U lonwabo
  2. Yimangalisa
  3. Buhlungu
  4. Intukuthelo
  5. Ukunyaniseka
  6. Uloyiko

Abaphandi baye babonisa imifanekiso yabantu abavakalisa le mvakalelo kubantu abavela kwiinkcubeko ezahlukeneyo, kwaye abantu behlabathi lonke baye bakwazi ukuqonda iimvakalelo ezisisiseko ezilandelayo.

U-Eckman ukholelwa ukuba kungekuphela nje ukuba le mivakalelo eyisiseko ingenangqiqo, inokuba yinkimbinkimbi enzima kwingqondo.

Utshintsho lweNkcubeko kwiNgcaciso yeZimo

Nangona kunjalo, kukho ukubaluleka kwenkcubeko kwindlela esibonisa ngayo iimvakalelo. Ukubonisa imimiselo yohlukwano kwindlela esilawula ngayo ubuso bethu ngobuso ngokwentlalo kunye nethemba lenkcubeko. Ngomnye uvavanyo lwama-classics, abaphandi babebukele iqhaza labaseJapan nabakwaMerika njengoko babecinga imifanekiso emibi kunye nevidiyo zezinto ezinjengeenqununu kunye nokuhlinzwa. Abantu abavela kwimvelaphi yomibini babonisa imbonakalo yobuso obufanayo, ukuhlambalaza kunye nokuthungca imifanekiso emibi.

Xa inzululwazi ikhona ekamelweni njengoko abathathi-nxaxheba bebheka ezi ziqendu, ke, abathathi-nxaxheba baseJapane bavala iimvakalelo zabo baze bahlala bengathathi hlangothi. Kutheni ukuba ubukho boososayensi buya kutshintsha indlela ababukeli abayiphendula ngayo? Ngenkcubeko yaseJapan, kuthathwa njengento echukumisayo ukubonakalisa iimvakalelo ezimbi phambi kolawulo lomntu. Ngokubamba amazwi abo, ababukeli baseJapane babambelela kwimiboniso yenkcubeko yabo.

Ukukwazi ukuchaza nokutshintsha iimvakalelo kudlala inxalenye ebalulekileyo yobomi bethu bemihla ngemihla.

Nangona ezininzi iimvakalelo zemizwelo zingenangqondo, kwaye mhlawumbi zinzima kwiingqondo, zininzi ezinye izinto ezichaphazela indlela esizibonakalisa ngayo iimvakalelo zethu zangaphakathi. Uxinzelelo lwezentlalo, iimpembelelo zenkcubeko kunye namava adlulileyo anokunceda bonke ukuma ukubonakalisa imvakalelo.