Kukho izinto ezininzi ezinokunyusa ingozi yokuxinezeleka.
Ukuxinezeleka kunokuchaphazela nabani na malunga naluphi na ubudala. Kwaye izizathu zokubangela ukuba abanye abantu baxinezeleke abahlali besaziwa. Kodwa, abaphandi bacingela ukuba kukho izimbangela ezininzi zokudakumba kwaye akusoloko kuthintelwa.
Sibanzi
Kuqikelelwa ukuba ama-10 ukuya kwe-15 ekhulwini labantu bonke baya kubakho ukuxinezeleka kweklinikhi ngexesha lokuphila kwabo. Kwaye i-World Health Organization iqikelela ama-5 ekhulwini lamadoda kunye neepesenti ezingama-9 zamabhinqa azivala ukuphazamiseka kokunyamezela kunyaka ngamnye.
Genetics kunye neBiology
I-Twin, adoption, kunye neentsapho zidibene nokudakumba kwizinto eziphilayo . Kodwa, abaphandi abanokwenene malunga nazo zonke iimpawu zobungozi bokudakumba.
Kodwa ngeli xesha, abaninzi abaphandi bacinga ukuba ukuba nabazali okanye abantakwabo abanexinzelelo bangabangela umngcipheko.
Ubomi beChemistry Ukungalingani
Uxinzelelo lukholelwa ukuba lubangelwa ukungalingani kuma-neurotransmitters abandakanyeka kumgaqo-myalelo wemoya.
Ama-neurotransmitters ayimveliso yamachiza eya kunceda iingingqi ezahlukeneyo zobuchopho zixubane. Xa ezinye i-neurotransmitters zingenako ukufutshane, oku kunokukhokelela kwiimpawu esizibona njengexinzelelo lwekliniki.
IiHormones zesini
Kuye kubhalwe ngokubanzi ukuba abafazi banengxaki yokudakumba okukhulu ngokuphindwe kabini njengamadoda. Ngenxa yokuba iziganeko zokuphazamiseka kwengxaki ziphazamisa ngexesha lokuzala abantwana, kukholelwa ukuba izinto ezinobungozi be-hormone zimele zibekwe ityala.
Abasetyhini baxhomekeke kwiintlungu zokudandatheka ngamaxesha apho ama-hormone abo ehamba, njengokungathi ngexesha lokuhamba kwakhe, ukubeletha kunye nokuphela kwexesha. Ukongezelela, ingozi yokudandatheka yowesifazane iyancipha emva kokuba ihambe emva kokuphuma komntu.
Ukuphazamiseka kweRhythm Rhythm
Olunye uhlobo lokudandatheka, olubizwa ngokuba yi- disorder disorder disorder (eyaziwa njenge-major disorder disorder with pattern pattern), kukholelwa ukuba kubangelwa ukuphazamiseka kwisigqithiso esivamile somzimba.
Ukukhanya okungena kwiso kuthonya le ngqungquthela, kwaye, ngexesha leentsuku ezimfutshane zasebusika, xa abantu banokuchitha ixesha elincinci ngaphandle, le ngqungquthela inokuphazamiseka.
Abantu abahlala kwiindawo ezipholileyo apho kukho iifutshane, iintsuku ezimnyama zingaba yingozi enkulu.
Isondlo esibi
Ukutya okungathathi kakuhle kunokubangela ukuba uxinezeleke ngeendlela ezininzi. Ulwahlulo oluhlukeneyo lwevithamini kunye nezamaminerali lwaziwa ukuba lubangele iimpawu zokudakumba.
Ezinye iziphumo ziye zafumanisa ukuba izidlo ezincinci kwi-omega-3 fatty acids okanye ngezinga elingalinganiyo le-omega-6 ukuya kwi-omega-3 zidibaniswa nezinga eliphezulu lokudandatheka. Ukongeza, ukutya okuninzi kwiswekile kuye kwadibaniswa nokudakumba.
Iingxaki zeMpilo
Ingqondo nomzimba zidibene ngokucacileyo. Ukuba ufumana ingxaki yempilo unokufumana utshintsho kwimpilo yakho yengqondo ngokunjalo.
Ukugula kuhlobene nokudakumba ngeendlela ezimbini. Ukuxinezeleka kokuba nesifo esingapheliyo kunokubangela ingxaki yokudakumba okukhulu.
Ukongeza, izifo ezithile, ezifana nezifo ze-thyroid, isifo sika-Addison kunye nesifo sesibindi, kunokubangela iimpawu zokudandatheka.
Zi yobisi
Iziyobisi kunye notywala kunokubangela ukuphazamiseka kwengxaki. Kodwa, kwanokuba izidakamizwa ezithile zonyango ziye zaxhunyaniswa nokuxinezeleka.
Ezinye iziyobisi ezitholakale zihambelana nokudakumba ziquka i-anticonbulsants, i-statins, i-stimulants, i-benzodiazepines, i-corticosteroids, kunye ne-beta-blockers.
Kubalulekile ukuhlaziya nayiphi na imichiza oyimiselweyo kwaye uthethe nodokotela wakho ukuba unesidima.
Iziganeko zobomi ezixinezelekileyo
Iziganeko zobomi ezixinezelekileyo, eziphazamisa umntu ukuba akwazi ukujamelana naye, kunokubangela ukuba udandatheke.
Abaphandi bacinga ukuba amazinga aphakamileyo ye-hormone cortisol, efihliweyo ngexesha loxinzelelo, inokuchaphazela i-neurotransmitter serotonin kunye negalelo ekudakaleni.
Usizi nokulahleka
Ukulandela ukulahlekelwa ngumntu othandekayo, abantu ababuhlungu bafumana ezininzi iimpawu ezifanayo zokuxinezeleka. Ingxaki yokulala, ukungondleki, kunye nokulahlekelwa kwintlalo okanye umdla kwimisebenzi yindlela eqhelekileyo yokusabela kwilahleko.
Iimpawu zentlungu zilindeleke ukuba zinciphise ixesha. Kodwa xa iimpawu ziba nzima, intlungu ingaba yintlungu.
Imithombo:
> Aziz R, Steffens D. Ziziphi Izizathu Zokudandatheka Kwexesha Elide? Iiklinikhi zeengqondo zeNyakatho Melika . 2013; 36 (4): 497-516.
> Ukunyanzeliswa: Okufuneka Ukwazi. ISiko leSizwe seMpilo yengqondo.
> Lohoff FW. Ubume be-Genetics of Major Depression Disorder. Iingxelo zengqondo zengoku . 2010; 12 (6): 539-546.
> Wigner P, Czarny P, Galecki P, Su KP, Sliwinski T. Iimpawu zee-molecular ze-oxidative & nitrosative stress kunye ne-tryptophan catabolites pathway (TRYCATs) njengezizathu ezinokubandezeleka. Uphando loPhando . Septemba 2017.