Ukuqonda ukuhluka
Usizi kunye nokudakumba kunempawu ezifanayo, kodwa zibubuhle obuhle. Ekubeni iimpawu zinokufana kakhulu, ungayichazela njani umahluko, kwaye unomdla? Ukuzama ukwenza ukwahlula kubalulekile ngezizathu ezininzi. Ukuxinezeleka, ukwenza ukuxilongwa kunye nokufuna unyango kunokukwazi ukugcina ubomi ngokusindisa. Ngexesha elifanayo, ukufumana intlungu ngenxa yokushona akuqhelekanga nje kuphela kodwa kunokuphilisa kakhulu.
Ekubeni ezo zimbini zifana, kwaye intlungu ngezinye izihlandlo ingakhokelela ekudakaleni, kuyintoni okufuneka uyiqonde?
Ukuxinezeleka, Intlungu, kunye ne-DSM
Ukushicilelwa ngo-2013 kweNcwadana yokuHlola kunye neSatistim of Distressing Disorders, u-Fifth Edition ( iDSM-5 ) isuswe "ukukhutshwa ngaphandle kokusweleka" kwi-diagnostic disorder disorder (MDD). Kwi-DSM-IV, "ukuxothwa ngokutsha" kuchaza ukuba umntu owayesemva kweeveki zokuqala emva kokufa komntu othandekayo akufanele afunyaniswe ukuba ene-MDD. Nangona kunjalo, i-DSM-5 iyaqaphela ukuba nangona intlungu kunye ne-MDD zihlukeneyo, zinokuhlala kunye kwaye, ngokwenene, intlungu ingabangela ukuba isihlandlo esixhalabisa kakhulu, njengamanye amava okukhathazayo, njengokulahlekelwa ngumsebenzi, unako.
Ucwaningo luye lwabonisa ukuba uxinzelelo oludityanisiweyo olubangelwa intlungu lunokubangela izifo zonyango, ezifana nesifo senhliziyo, umdlavuza, kunye nokubandayo, kunye nezifo zengqondo ezifana nokudandatheka nokuxhalabisa.
Indlela yokwahlula ukuxakeka kwiinkxalaleko ezinkulu
Kukho amaxesha amaninzi xa kunokuba kunzima ukuhlukanisa phakathi kwentlungu kunye nokudakumba okukhulu. Ngokomzekelo, ukuba umntu usandul 'ufumene unomdlavuza, kunokuba nzima ukuba ukwazi ukuba ubuhlungu ababufumanayo bubangelwa ukwesaba kwexesha elizayo okanye ukuba kunokuba bafumane isiqhelo sokudakumba okukhulu.
Kubaluleke ngakumbi xa uthetha ngonyango. Siyazi ukuba ukuxinezeleka kuqhelekile ngumhlaza, kwaye izinga lokuzibulala labantu abanomhlaza luphezulu, ngokukhawuleza emva kokuba bafumaneke. Sekunjalo asifuni ukusebenzisa imichiza yokuphatha intlungu eqhelekileyo, ngokukodwa ngexesha apho amanye amayeza, njengamayeza e-chemotherapy, adingekayo. Kukho eminye imizekelo yamaxesha apho oku kwahlukana kubalulekile. Ngoko yintoni enye into efanayo kunye nokwahlukana?
Indlela Usizi noxinzelelo olufana ngayo
Intlungu ineempawu eziliqela ezifanayo kunye neempawu zengxaki yokudakumba okukhulu , kuquka ukudandatheka okukhulu, ukulala, ukungabikho kokutya, kunye nokulahleka kwesisindo. Enyanisweni, iimpawu zentlungu kunye nokudandatheka zingabonakala ezifanayo.
Ngosizi, kuyaqhelekile ukuba ube nosizi nokukhala. Kuqhelekile ukuba ufumane utshintsho kwiipatheni zokulala, amanqanaba ombane kunye nesondlo. Kuqhelekile ukuba kunzima ukugxila kunye nokuba nexesha lokuvutha umsindo, ukulondeka kunye nokunye. Ukwahlukana, nangona kunjalo, kukuba le miva idla ngokuqala ukuxubusha malunga nexesha. Okokuthi, ngaphandle kokuba, umntu udala intlungu ebunzima.
Yintoni Eyinkimbinkimbi Enzima?
Inkxwaleko enzima, ngokungafani nentlungu engeyinkimbinkimbi, ayibonakali ukuchitha ixesha.
Iimpawu zeentlungu ezinzima okanye ezingapheliyo zingabandakanya ukudakumba okukhulu, umsindo, okanye ukucaphuka. Umntu unokufumana ubunzima bokuvuma ukuba nayiphi na into ebangela ukuba intlungu yakhe ibe khona. Unako ukugxila ngokugqithiseleyo kwisiqwenga sosizi okanye ungabhekana nazo. Unokuzibandakanya ekuziphatheni okubi okanye ukuzama ukuzibulala okanye ukuzama ukuzibulala. Kungenzeka ngenxa yeempawu zeenkxwaxano ezilukhuni okanye ezinde ixesha elitsha iDSM-5 elitsha lisuswe ukuxothwa kwabangenayo kwi-diagnostic of depression.
Indlela Intlungu Ehluke ngayo Ukuxinezeleka
Apho bahluke khona kukuba intlungu iyancipha ngokuhamba kwexesha kwaye ivela kumaza aphethwe yimicabango okanye izikhumbuzo zomntu ofileyo.
Ngamanye amazwi, umntu unokuvakalelwa ngolu hlobo xa eemeko ezithile, njengokuba ngabahlobo kunye nosapho beza kubaxhasa. Kodwa izinto ezishukumisayo, njengomntu ofileyo owakuthandayo usuku lokuzalwa, zingenza ukuba iimvakalelo zivuke ngakumbi.
Ukudakumba okukhulu, ngakolunye uhlangothi, kudla ukuqhubeka nokuqhubekayo. Ukungaxhomekeke kule nto kuya kuba yintlungu yokudakumba , apho iziganeko ezilungileyo ziza kuzisa ukuphucula imvakalelo. Nangona kunjalo, umntu onxinzelelo olusenyongweni, ukhangele ukubonakalisa iimpawu ezichasene nalabo abahlala benamava, njengokulala ngokugqithiseleyo, ukutya okungakumbi, nokufumana ubunzima.
Ezinye iintlukwano phakathi kosizi noxinzelelo
Ezinye izikhombisi ezinokuthi zibe yingxaki enkulu yoxinzelelo zibandakanya:
- Iimvakalelo zecala azihambelani nokufa komthandayo
- Iingcamango zokuzibulala-nangona ensizini kukho iingcamango "zokujoyina" oshonile
- Ukukhathazeka ngokunyanisekileyo nokungabi nantoni (intlungu ayidla ngokuzithemba)
- Ubuqhophololo okanye ukuzithemba nokuthetha okudidekile
- Ubunzima obude kunye nobunzima ekwenzeni imisebenzi yemihla ngemihla
- Iintlukwano kunye neentlondi; Nangona kunjalo, abanye abantu besentlungwini banokuvakalelwa okanye ukuva umntu ofileyo
Ngaba Intlungu Efanele Yenziwe Ngamayeza Eengqondo?
Nangona intlungu ingaba bubuhlungu kakhulu, ngokuqhelekileyo akukho nonyango yokunyanga. Ezinye, ngaphandle koko, zilandelayo:
- Ukuba uxhalaba olunxulumene neentlungu luba lukhulu kangangokuba luphazamisa ubomi bemihla ngemihla, amayeza anxamnye noxinzelelo anganceda .
- Ukuba umntu uhlangabezana neengxaki zokulala, ukusetyenziswa kwexesha elifutshane lokuncedisa izibonelelo zokulala kunokuba luncedo.
- Ukuba loo mntu uhlangabezana neempendulo zokuxilongwa kwi-MDD, izidandlululo zingaphakanyiswa njengenxalenye yonyango.
Ukujamelana nosizi noxinzelelo
Ukuba uyazibuza ukuba unentlungu okanye uxinzelelo olukhulu, kubaluleke kakhulu ukuthetha nabathandekayo bakho kwaye ufumane ugqirha onenkathalo onokukunceda. Ukudandatheka okungekho nje kuyingozi kuphela kodwa kunokukuphanga iintsuku ezilahlekelwe ngumntu osithandayo.
Ukuba uvakalelwa kukuba iimpawu zakho zihambelana nokulila okuqhelekileyo, mhlawumbi ziya kuphucula ngexesha. Intlungu yindlela yethu yomzimba yokusebenza ngamava anzima kunye neentlungu. Ngaloo ndlela, bekuya kukwenza umntu okhuselekileyo ukuba azame "ukulahla" intlungu. Wonke umntu usila ngokungafaniyo kwaye akukho ndlela efanelekileyo okanye engalunganga yokulila. Ukuba ubhekane nentlungu ebomini bakho, qiniseka ukuba ungathetha ngokukhululekile kumhlobo okanye ilungu lentsapho. Khawuqwalasele ukuthetha nelungu lezefundisi okanye ogqirha. Akuyena uphawu lobuthathaka ukufuna uncedo ekujonganeni nokulahlekelwa kwakho, kwaye ucinga ukuba ufuna ntoni kunokuba ube ngumnqophiso kumandla othando lwakho okanye ubuhle bomntu othandekayo olahlekileyo. Ukongezelela, zikho iingcebiso ezili-10 zokuzinceda ngexesha leentlungu.
Imithombo:
I-Assareh, A., Sharpley, C., McFarlane, J., noP. Sachdev. Iimpawu zokuBandezeleka kweBiological emva kokuHlulwa. I-neuroscience kunye neengcebiso ze-Biobehavioral . 2015. 49: 171-81.
Shear, M. Clinical Practice: Inkxwaleko enzima. I-New England Journal of Medicine . 2015. 372 (2): 153-60.
Zisokook, S., kunye neK. Shear. Usizi kunye noKhuselo: Ziziphi ii-Psychiatrists Need Need Know. Ihlabathi leengqondo . 2009. 8 (2): 67-74.