Abanye abantu babonakala bekwazi ukugubha izinto ngokulula, abazange bazive bemibala. Abanye babonakala bephosa nakwinto encinci yenkxwaleko. Kutheni abanye abantu bexinezelekile, kodwa abanye abayonto, nangaphantsi kweemeko ezifanayo? Nangona kungaziwa ukuba kutheni abanye abantu banelungelo lokudandatheka kunabanye, mhlawumbi idibaniso yezinto ezinobangela ukuba le meko ivele.
Isizathu sokuba abanye abantu babe nokudakumba ngakumbi kunabanye
Izinto eziye zadibaniswa nokukhululeka kokudakumba ziquka:
- Iingxaki ze-Neurotransmitter: Uphando lubonisa ukuba utshintsho kwimisebenzi kunye nemiphumo yeekhemikhali ezilawula imizwelo ebizwa ngokuthi i- neurotransmitters inokudlala indima ebalulekileyo ekubangela ukudandatheka.
- I-Genetics : Ukuba kukho imbali yokudakumba kwintsapho yakho, ngoko unokudandatheka kwakhona. Nangona kunjalo, ayibonakali yinto ecacileyo-enqamle ikhonkco njengoko isifo sezifo ezifana ne-cystic fibrosis okanye i-chorea ye-Huntington. Ngamanye amazwi, ukuba nomzimba wokuxinezeleka akuthethi ukuba uya kuphazamiseka ngokuzenzekelayo. Kubonakala ngathi kukho nezinye izinto ezidlalayo.
- IiHormones: Utshintsho oluthile kwi-balance balance yakho lungakwenza ukuba ube nokudandatheka. Ngokomzekelo, abafazi abahamba ngeenguqu ze-hormonal ezinxulumene nokubeletha umntwana okanye abantu abaneemeko ezithile ze-thyroid banokufumana iimpawu zokudandatheka.
- Ukuxhatshazwa kunye nokuxhaphazwa kwangaphambili: Abantu abaye bahamba neziganeko ezibuhlungu ebusheni babo kubonakala ngathi baxhomekeke ekubeni banokudandatheka xa bebomi.
- Imithi yonyango: Ezinye iimyeza-ezifana ne-Accutane, i-intelon-alpha, iipilisi zokulala kunye ne-corticosteroids-inokunyusa umngcipheko womntu wokudandatheka.
- Ukusetyenziswa kakubi kweziyobisi: Njengamanye amayeza omzimba angabangela ukudakumba, iziyobisi ezingekho mthethweni zingabangela ukuba le mpawu ivele. Ukunyanga ukuxinezeleka kunye nokusetyenziswa gwenxa kweziyobisi kungakhohlisa, nangona kunjalo, kuba abantu bangase baqale ukusebenzisa iziyobisi njengendlela yokuzixhalabisa. Kungaba nzima ukukhetha ukuba basebenzise iziyobisi njengendlela yokusinda ekudakaleni okanye baxinezelekile ngenxa yeziphumo zeziyobisi.
- Ubuhlungu kunye nokugula: Ubuhlungu kunye nokugula kudibene nomngcipheko ophezulu wokudandatheka ngenxa yezizathu ezimbalwa ezahlukeneyo. Okokuqala, ukugula ngokwayo kunokudala utshintsho lwezinto eziphilayo ezibangele iimpawu zokudandatheka. Okwesibini, abantu banokuba bacinezelekile ngemeko yempilo yabo njengoko bejamelana nobuhlungu obukhulu, ukulahleka kokusebenza ngokuqhelekileyo kunye ngamanye amaxesha nokuba usongelo lokufa.
- Ukufa kunye nokulahleka: Uxinzelelo olubangelwa ukufa okanye nayiphi na ilahleko ephezulu kunokwanela ukuphazamisa isiqhelo sokudandatheka kumntu osuvele enesimo esifanelekileyo kule meko.
- Ubuntu: Ezinye iimpawu zobuntu, ezifana nokuzithoba, ukuxhomekeka ngokweqile kwabanye, ukunyaniseka nokuzibaluleka kwazo zonke zihambelana nokunyamekela okukhulu ekuphuhliseni ukudandatheka.
- Ingxabano phakathi kwabantu: Ukuqhubana nokuxabana nabahlobo kunye / okanye intsapho kunokuxininisa, ukwandisa utshintsho olwenziwa ngumntu ojongene nokudakumba lungayenza le mqathango.
- Ukuxinezeleka: Iziganeko eziphambili zobomi-kwaye ezinokubandakanya iziganeko "ezilungileyo" njengokutshata okanye "ezimbi" iziganeko ezifana nokulahlekelwa ngumsebenzi-konke kunokudala uxinzelelo. Xa sigxininiswe, amazinga ethu e-cortisol aphakama, mhlawumbi anokuchaphazela ukusasazwa kwe-molecule eyi-serotonin.
Njengoko ubona, ukuxinezeleka kunokuba yimeko enzima kakhulu, ngeemeko ezithile, ezifana nokungafani kwezinto eziphilayo ngokusetyenzisweni kwengqondo, mhlawumbi ukubeka ukutyeba ngokugqithiseleyo xa umntu ejongene neminye imiba yengozi.