Kwizengqondo , isigama sobudlova kubhekisela kwizinto ezininzi zokuziphatha ezinokubangela ukulimala ngokwasemzimbeni nangokwengqondo ngokwakho, kwabanye, okanye izinto kwimeko. Olu hlobo lwamaziko okuziphatha awonakalisa omnye umntu mhlawumbi ngokomzimba okanye ngengqondo. Ingaba ngumqondiso weengxaki zempilo yengqondo, ingxaki yokusetyenziswa kweziyobisi, okanye ingxaki yonyango.
Iifomu zoNyango
Ukunyanyiswa kunokuthatha iifom ezahlukeneyo, kubandakanywa:
- Zemvelo
- Ivesi
- Yengqondo
- Umoya
Nangona sihlala sicinga ngobudlova nje ngeendlela eziphathekayo ezifana nokubetha okanye ukunyusa, ukunyanzelana kwengqondo kunokunobungozi kakhulu. Ukuxhatshazwa okanye ukuthetha ngomnye umntu, umzekelo, yimizekelo yeengxolo, ingqondo, kunye nomsindo.
Iinjongo zoKhuselo
Ukunyanyiswa kunokwenza iinjongo ezahlukeneyo, kuquka:
- Ukubonakalisa umsindo okanye ubundlobongela
- Ukuqinisekisa ukubusa
- Ukwesabisa okanye ukusongela
- Ukufezekisa injongo
- Ukubonisa ifa
- Impendulo yokwesaba
- Ukusabela kwintlungu
- Ukukhuphisana nabanye
Iintlobo zoKhuselo
Iingcali zengqondo zihlukanisa phakathi kweentlobo ezimbini ezahlukeneyo zobudlova:
- Ubundlobongela obuthathaka: Eyaziwa ngokuba yi-aggression aggression, ubundlobongela obunomdla obonakalisa iimvakalelo ezinamandla, ngokuqhelekileyo umsindo. Le ndlela yezobudlova ayilungiselelwe kwaye idlalwa ngokukhawuleza ngexesha lomlilo. Xa enye imoto inokukrapha kwi-traffic kwaye uqala ukumemeza nokubetha omnye umqhubi, unobundlobongela obushushu. Uphando lubonisa ukuba ulwalamano olushukumisayo, ngakumbi xa lubangelwa ngumsindo, lubangela inkqubo yokuphendula ingozi engqondweni, ebandakanya i-amygdala, hypothalamus, kunye ne-periaqueductal grey (PAG).
- Ubundlobongela be-Instrumental: Eyaziwa nangokuthi unobundlobongela obunobunzima, ulwaphulo lwamaqhosha lubonakaliswe ziziganeko ezijoliswe ukufezekisa injongo enkulu. Ulwaphulo lwe-Instrumental lucwangciswa ngokucokisekileyo kwaye luhlala lukhona njengendlela yokuphela. Ukuphazamisa omnye umntu ngokuphanga okanye ukupaka imoto ngumzekelo wolu hlobo lobudlova. Injongo yomgxeki kukufumana imali okanye isithuthi, kunye nokulimaza omnye umntu yindlela yokufezekisa loo njongo.
Izinto ezinokuchaphazela ukunyuswa
Inani lezinto ezahlukeneyo lunokuchaphazela ukubonakaliswa kobundlobongela, kuquka:
- Izinto eziphilayo: Amadoda angaphezu kwamabhinqa ukuba ahlasele. Nangona abaphandi befumene ukuba abafazi abanamathuba amaninzi okubandakanya ulwaphulo-mthetho, baphakamisa ukuba abasetyhini basebenzise iifomu ezingezizo zenyama, njengobundlobongela, ulwalamano olusondeleyo, kunye nokwenqatshelwa kwentlalo.
- Imiba yendalo: Indlela okhuliswe ngayo inokudlala indima. Abantu abakhula ngokufaka ubungqina beendlela ezininzi zobundlobongela banakho ukukholelwa ukuba ubundlobongela nobundlobongela buyamkeleka kuluntu. I-Bandura idumile i- Bobo doll experiment yabonisa ukuba ukubonwa nakho kunokudlala indima kwindlela ulwaphulo olufundwa ngayo. Abantwana ababebukele ividyo kliphu apho umzekelo omdala oziphatha kakubi kwidobo yaseBobo bekunokwenzeka ukuba baxelise ezo zenzo xa banikezwa ithuba.
- Izinto eziphathekayo: Ukuxhwala, ukugula komzimba, ingqondo, ukusetyenziswa kakubi kotywala, ukusetyenziswa kweziyobisi, kunye nokulimala kwengqondo okanye ukungaqhelekanga nako kunokuchaphazela ubugwenxa.
> Imithombo:
> Blair RJR. I-Neurobiology ye-Agression Press. Umbhalo we-Child and Adolescent Psychopharmacology . 2016; 26 (1): 4-9. i-doi: 10.1089 / i-cap.2015.0088.
> Lane SD, Kjome KL, Moeller FG. Neuropsychiatry of Aggression. Iiklinikhi ze-Neurologics . 2011; 29 (1): 49-vii. i-doi: 10.1016 / j.ncl.2010.10.006.