Ngamanye amaxesha, iiNkumbulo zethu zeNkumbulo zilungiswe ngokukhawuleza
Uninzi lwethu, mhlawumbi ngokuphindaphindiweyo okanye ngokuphindaphindiweyo, lunolwazi olungathandekiyo lokulibala into ethile. Ezi ziqendu zokulahleka kweememori zingabangela ukucaphukisa nokukhungatheka, kunye nokwesaba ukuba "silahlekelwa" kwaye siqale ukuhlakulela isifo se-Alzheimer.
Nangona i-Alzheimer kunye nezinye iintlobo ze-dementia zijongene neemeko ezininzi zokulahleka kweememori, iindaba ezilungileyo kukuba kukho ezinye izinto ezingekho isigxina ezinokubangela ukulahleka kwememori.
Eyona nto ingcono, ezinye zazo ziguqulwa lula.
Ngoko, yintoni eyenza sikhohlwe? Yintoni ekhusela ukuba sigcine ngengqondo loo ngcaciso okanye sikwazi ukuyikhumbula? Nazi ezinye zezizathu ezininzi esinokuzikhumbula.
Izizathu Zengqondo
Ngenxa yokuba iingqondo zethu nomzimba zidibene kwaye zichaphazela omnye nomnye, iimvakalelo zethu kunye neengcinga zinokuchaphazela ingqondo yethu. Amandla athatha ukuhlangabezana nemvakalelo ethile okanye uxinzelelo lobomi kunokufumana indlela yokugcina okanye ukukhumbula iinkcukacha kunye needyuli.
Ngokuqhelekileyo, ezi zinto zibangelwa ukukhunjulwa kweememori zingaphuculo ngokuxhasa, ukucebisa, ukuguquka kwendlela yokuphila, kunye nokuziqonda nje-kunye nokunciphisa izinto eziye zandisa ukunyamezela.
Ukuxinezeleka
Ukuxinezeleka okukhulu kunokuyithintela iingqondo zethu kwaye kubangele ukuphazamiseka kunye neengqondo. Nangona ixesha elifutshane, uxinzelelo olunzima lunokubangela ingxaki yesikhashana, ingxaki engapheliyo, ixesha elide lokuxinwa kwengcinezelo kunokunyusa umngcipheko wokugula kwengqondo. Ukuphathwa kwengcinezelo kuyisicwangciso esibalulekileyo sokugcina umgangatho wobomi nokuphucula impilo yomzimba wakho kunye nengqondo yakho.
Ukuxinezeleka
Ukuxinezeleka kunokungafihlisi ingqondo kwaye kubangele ukuphazamiseka okunjalo kwiindawo ezikuyo ukuba imemori, ukuxininisa kunye nokuqonda kuhlupheka. Ingqondo yakho kunye nemvakalelo inokulinganiswa ukuba awukwazi ukuhlawula ingqalelo kwizinto ezenzekayo. Ngenxa yoko, ukukhumbula into ongazange uyiqwalasele kunzima.
Ukuxinezeleka kunokubangela neengxaki zokulala ngokomoya, oko kungenza kube nzima ukukhumbula ulwazi.
I-Pseudodementia ibinzana elichaza ukudibanisa kweememori kunye nokudakumba. Ukuba ucinga ukuba uhlangabezana ne-pseudodementia, ukuvavanywa kwengqondo kunokunceda ekuqinisekiseni nokulawula ingqondo yengqondo. Nangona uvakalelwa "ngaphandle kwayo" kwimpilo yemihla ngemihla, umntu ophethe i-pseudodementia uya kukwazi ukwenza kakuhle kwiimvavanyo zokuqonda.
Ukuxinezeleka kudla ngokunyanga kakhulu. Ngokuqhelekileyo, ukudibaniswa kweengcebiso kunye neyeza kunokuba ngempumelelo.
Ukuba uke wabuya wagqitywa xa ufumana uvavanyo, nangona wayesazi ulwazi, unokugxeka uxhalaba. Abanye abantu banenkxalabo kwiimeko ezithile, njengolu hlobo-mzekelo wokuvavanya, kunye nabanye banenkinga yokuxhalabisa okuqhubekayo eqhubekayo eqhubekayo yokuphazamisa ukusebenza kwempilo , kuquka ukukwazi ukukhumbula kwimisebenzi yemihla ngemihla. Ukuchonga nokuphatha uxinzelelo kunokuphucula kakhulu umgangatho wobomi bakho, kwaye mhlawumbi umemori wakho.
Usizi
Ukudabuka kudinga umlinganiselo ophezulu wamandla omzimba kunye nomoya, kwaye oku kunokunciphisa amandla ethu okugxila kwiziganeko kunye nabantu abasondelene nathi.
Ngenxa yoko, inkumbulo yethu inokuthi ihlupheke.
Usizi lunokuba lufana nokuxinezeleka, kodwa ngokuqhelekileyo kubangelwa imeko ethile okanye ukulahleka okuthethekileyo kwento ethile okanye umntu, ngelixa ukudakumba kunokubonakala ngathi kungenazo zizathu ezithile.
Usizi olunzulu luthatha ixesha lokusebenza, kwaye lufanelekile kwaye luyimfuneko ukuchitha ixesha lakho intlungu. Unokulindela ukuziva utyhafile-kokubili emzimbeni nasengqondweni-xa uhamba nosizi. Zinike ixesha elide kunye nobabalo xa uhlungu. Ukucebisa kunye kunye namaqela enkxaso kunokukunceda ukuba ujamelane neentlungu.
Iziyobisi kunye nezoNyango
Utywala okanye iziyobisi ezingekho mthethweni
Ukusela utywala okanye ukusebenzisa iziyobisi ezingekho mthethweni kungonakalisa imemori yakho, zombini kwixesha elifutshane kunye nexesha elide. Ukususela kwimimfesane ngosuku olufanayo ukuya kwengozi yokwanda kwengqondo emva kweminyaka, ezi zinto zingalimaza kakhulu imemori yakho, phakathi kwezinye izinto ezininzi.
Utywala obuninzi bunokubangela ukuba i-Wernicke-Korsakoff syndrome, enokuthi iphathwe ngokukhawuleza, inokukwazi ukuhluthwa ngokuthe ngqo kwabanye abantu.
Imithi yeMigqirha
Kuba nje ukuba unyango lugunyaziswe ngokomthetho ngugqirha aluthetha ukuba alukwazi ukulimaza umzimba wakho okanye ukuphazamisa imemori yakho. Usenokuba uthatha loo mayeza ngokuchanekileyo njengokuba ugqirha ugqirha, kodwa ukuba udibanisa neziyobisi ezininzi, amayeza omyalelo angathintela kakhulu amandla akho okucinga nokukhumbula ngokucacileyo.
Ukuba uhamba noogqirha abahlukeneyo kwiimeko ezininzi, qiniseka ukuba ngamnye uluhlu lwakho olupheleleyo lweemithi ukwenjenjalo ukuba aluyilawule unyango onokusebenzisana nomnye osele uthabatha. Kufanelekile ukucela ugqirha wakho ukuba nayiphi na imithi yakho inokunciphisa ngokukhawuleza ukuphelisa le nto ibangela ukulibala.
Chemotherapy
Ukuba ufumana i-chemotherapy njengonyango lomhlaza, unokufumana "i-chemo-brain", echazwa njengentonga yengqondo evela kumayeza ajolise kumhlaza wakho. Ukwazi ukuba oku kuyinto eqhelekileyo, kwaye ngokukhawuleza, umphumo we-chemotherapy unokuqinisekisa.
Iinkqubo Zonyango
Ukunyanga Inhliziyo
Olunye uphando luye lwabonisa ukuba emva kokuhlinzwa okwenziwe nge-intanethi kwintliziyo, kunokukho ukwanda komngcipheko wokudideka kunye nokukhubazeka kwememori. Oku kuya kuphucula njengoko uphila, kwaye ngokuqhelekileyo isidingo salolu hlobo lwenkqubo yentliziyo lukhulu kunomngcipheko. Qinisekisa ukuxoxa ngeengxaki zakho kunye nodokotela wakho.
Anesthesia
Abanye abantu babika ukulahleka kweememori okanye ukudideka, ngokuhlala zihlala iintsuku ezimbalwa, emva kokusetyenziswa kwe-anesthesia. Noko ke, uphando luye lwacaca ngokucacileyo ukuba kukho ulungelelwano oluchanekileyo phakathi kwe-anesthesia okanye ukuba ezinye izinto zingabangela ukuba ingqondo isebenze ngaphantsi.
Ngamanye amaxesha kuthiwa "ukutshatyalaliswa" kwonyango, i-ECT inokuba luncedo kakhulu kulabo baxinezeleka kakhulu, kodwa kungakhokelela ekulahlekeni kwememori. Kufanele uxoxe nodokotela wakho ngeengozi kunye neenzuzo ze-ECT. Ngenxa yokuba sele iphumelele kwabanye abantu, umngcipheko wokulahlekelwa kwememori ethile mhlawumbi uyakufanelekela kumgangatho wobomi.
Izimo zeMpilo neZonyango
Ukukhathala nokulala
Izibonelelo zokulala ubusuku obuhle zibaninzi: inzuzo engaphantsi, amandla amaninzi, kunye nokukwazi ukucinga ngokucacileyo. Ukuba ukhathele ngenxa yokuba awuzange ulale kakuhle ngobusuku obudlulileyo kwaye ungapheli ixesha elifutshane ukulala kokubili kuboniswe ukuba kuthintela imemori nokufunda. Kufanelekile ukuzama iindlela ezilula zokuphucula iindlela zakho zokulala.
Iingqungquthela kunye noKhuseleko lweNtloko
Iingqungquthela kunye nokulimala kwentloko kunokubangela ukukhubazeka kwexesha elifutshane, kodwa uphando oluthile lufumene ukuba lunokwandisa amathuba okuphuhliswa kwengqondo kwiminyaka.
Qinisekisa ukuba uthathe amanyathelo afana nokukhusela i-headgear and helmets xa udlala imidlalo. Kwaye, ukuba ufumana ingqungquthela, kubalulekile ukuvumela intloko yakho ipilise ngokupheleleyo ngaphambi kokuba ubuyele kwimisebenzi eqhelekileyo kwaye uthathe inxaxheba kwimidlalo. Xoxa nayiphi na ikhanda kunye nobunzima bokuxininisa emva kokulimala kwentloko nodokotela wakho.
I-Vitamin B12
I-Vitamin B12 ibaluleke kakhulu kwi-vitamin. Kwiimeko ezigqithiseleyo, ukungonakali kwi-vitamin B12 kuye kwabangela iimpawu eziphosakeleyo ngenxa yokugula komzimba. Emva kokufumana i-vitamin B12 eyaneleyo, loo mpawu ingaphucula ize ixazulule kwabanye abantu.
Iingxaki zeTyroid
Bobabini i-hypothyroidism kunye ne-hyperthyroidism kunokubangela iingxaki ezinengqondo ezifana nokulahlekelwa kwememori kunye nengqondo yengqondo. Ukuba uqaphela ukuba kunzima ukukhumbuza izinto okanye ubuchopho bubuchopho, cinga ukukhankanya lo ugqirha wakho. Kungaba kufanelekile ukuvavanya ukusebenza kwakho kwe-thyroid, ingakumbi ukuba ufumana ezinye iimpawu zeengxaki ze-thyroid. Ukunyanga iingxaki ze-thyroid kunokuphucula imemori yakho kunye nokugxininisa.
Izifo zeengxaki
Xa izintso zakho zingasebenzi kakuhle, ezifana nokuhluleka kwesifo esingapheliyo okanye esibi (okubizwa nangokuthi ukungaphumeleli kwintliziyo), ukuqokelela kwemveliso yerhathaka, njengokwehla kwamaprotheni, kunokuchaphazela ukusebenza kwengqondo. Ukongezelela, uphando luye lwabonisa ukuba abo abane-albuminuria (ubukho beeplatinin protein emcinini) banokuthi bangabonakalisa imemori engaphumeleli kunye nokuqonda.
Izifo zengcinezelo
Izifo zesibindi, ezinjenge-hepatitis, zingabangela ukuba iifeksi zikhutshwe kwigazi lakho, ezinokuchaphazela ukusebenza kwengqondo. I-hepatic encephalopathy inxulumene nengxaki yengqondo engakwazi ukukhula kwiingxaki ezinzulu zesibindi. Ukuba unengxaki yesibindi kwaye uqaphele ubunzima benkumbulo kunye nokucinga, qiniseka ukuxela lo ugqirha wakho ukuxilongwa ngokukhawuleza kunye nonyango.
Encephalitis
Ukusuleleka kwesi sifo seengqondo kungabangela iimpawu zesifo sengqondo ezifana nokudideka kunye nenkumbulo, kunye nomkhuhlane, iintloko kunye nokutshatyalaliswa. Ukuba ukrokrela i-encephalitis, khangela unyango lwezonyango.
Uxinzelelo oluqhelekileyo Hydrocephalus
Uxinzelelo oluqhelekileyo i-hydrocephalus (i-NPH) ngokuqhelekileyo inezibonakaliso kule mimandla emithathu: iingxaki zengqondo, ukungabikho kokunciphisa nokunciphisa ukulinganisela nokuhamba. Uvavanyo lokuphinda unyango kunye nonyango lunakho ukuguqula iingxaki ngememori nokucinga kwi-NPH, kunye nokunceda ngokuphinda ufumane amandla okuba lizwekazi kwaye uhambe kakuhle.
Ukukhulelwa
Ngamanye amaxesha, utshintsho kwiikhemikhali kunye nama-hormone omzimba wakho, kunye neenguqu zengqondo kunye nomzimba ekukhulelweni, kunokuncedisa ukulibala nokugxina. Ngethamsanqa, le yimeko yesikhashana esisombululo ngexesha elifanelekileyo.
Ukunquma kwexesha
Ukufana nokukhulelwa, ukutshintsha kwe-hormonal ekumiseni kwesikhashana kunokuvelisa ingxabano kwinkqubo yakho yokucinga kwaye uphazamise ubuthongo bakho, obuchaphazela iinkqubo zakho zokuqonda. Abanye oogqirha babonelela i-hormonal supplements okanye ezinye iindlela zokunyusa iimpawu zexeshana zokumiswa kwesisu.
Izifo
Izifo, ezifana ne-pneumonia okanye izifo zonyango, zingabangela ukulibala, ngakumbi kubantu abadala kunye nabanye abaneempilo ezingapheliyo. Kwabanye abantu, i-delirium-ukutshintsha ngokukhawuleza kwikhono lomqondo kwimiba yeeyure okanye iintsuku ezimbalwa-ngowona mqondiso kuphela ongaphandle kwentsholongwane, ngoko qi Ukunyango okukhawulezileyo, ngokuqhelekileyo kunye ne-antibiotic, kunokukunceda ukubuyisela imemori kwimisebenzi yayo eqhelekileyo.
Izibetho
Izibetho zinokuchaphazela kakhulu ukusebenza kwengqondo. Ngamanye amaxesha, ukulahlekelwa kweememori ezihambelana nokubethelwa ngokusisigxina, kodwa ngamanye amaxesha ukusebenza kwengqondo kuphucula njengoko ubuchopho buyifumana.
Ukuhlaselwa kweSikemiksi
I-TIAs, eyaziwa nangokuthi "imivimbo emincinci" (nangona loo nto ayilunganga ngokuthe tye kwizonyango), ivalwe ngokukhawuleza kwingqondo engabangela ukuphelelwa ememori, kunye nezinye iimpawu ezinjenge-stroke.
Izibilini zeBongo
Izibilini zesibindi zingabangela intloko kunye neengxaki zomzimba, kodwa zinokuchaphazela imemori yethu nobuntu ngamanye amaxesha. Ngokuxhomekeke kubukhulu kunye nohlobo lwesisu, unyango lunokuthi lukhuphe ezi zinto.
I-Apnea yokulala
Ukupheka kwe-apnea, apho uyeka ukuphefumula ngemizuzwana embalwa xa ulala, sele idibene nomngcipheko ophezulu wokuba nengqondo. Ezinye izifundo ziye zadibanisa i-apnea yokulala kwiingxaki zememori, akuyikumangalisi ukuba inkunkuma yokulala ingabangela ukulibala nokunciphisa ingqondo yokusebenza.
Ukuguga
Njengabantu abaneminyaka yobudala, ukucubungulwa kwengqondo kubambezela, kwaye amandla okukhumbula amancinci. Umzekelo, umntu omdala onempilo uya kukwazi ukukhumbula ngekhanda ulwazi, kodwa mhlawumbi aluyi kuba lula njengoko wayengumntwana okanye omdala osemdala.
Ukwazi umahluko phakathi kokuguga okuqhelekileyo kunye nokukhunjulwa kwenkumbulo yangempela kunokukunceda ukuba ufanele ukutyelela ugqirha okanye ukuyeka ukukhathazeka ngako.
Iingxaki Zengqiqo zeMemori yokulahleka
Ukuphazamiseka
Ukucinga ngezinto ezininzi ngokukhawuleza? Amalinge emisebenzi emininzi ukuze kusebenze ngempumelelo ngethuba ngamanye amaxesha anganciphisa ukusebenza kakuhle ngenxa yesidingo sokuphinda umsebenzi ongagqitywanga okanye ukhohliwe. Ingqondo yakho inomda kwizinto ezinokuphumelela ngokukhawuleza kwaye ukhumbule.
Ikhono Lokukhumbula Imvelo
Abanye abantu ngokwemvelo abanakho imemori enkulu. Mhlawumbi ubonile ukungafani komntu oyedwa ofuna ukuchitha iiyure ezintathu ukuze afunde ngokufanelekileyo kwaye ukhumbule izinto, kunye nomnye onalo kwaye uyakwazi ukukhumbula ngokukhawuleza emva kokuthatha imizuzu engama-20 ukuya kwiphepha.
Ukungabi Nokonakala kwengqondo
Ukukhubazeka okunzulu kwengqondo (MCI) kubandakanya ukuncipha kwamakhono engqondo okukhula kancane kodwa ngokuqhelekileyo ayitshintshi amandla omntu okusebenza ngokufanelekileyo imihla ngemihla. Uphawu olunye lwe-MCI lulibala. I-MCI iyakwazi ukuphendula kumachiza ayenzelwe ukuphatha i-Alzheimer's. Ezinye iziganeko ze-MCI zihlala zizinzileyo okanye zitshintshe ngokupheleleyo, ngelixa ezinye ziqhubela kwisifo se-Alzheimer okanye ezinye iintlobo zomqondo wokugula komzimba.
Ngaba i-Alzheimer's okanye enye i-Dementia?
Isifo se-Alzheimer sisona sizathu esivakalayo sokubangela ukugula komzimba kwaye kubangele into ebalulekileyo, kungekhona nje into engathandekiyo, ukulahlekelwa kwememori, ngaphezu kweminye impawu ezininzi. Ukuba ucinga ukuba ukulahleka kwememori yakho kungabangelwa yi-Alzheimer's, ubuyekeze iimpawu kwaye wenze ukuqeshana nodokotela wakho ovavanyo. Unokuzama kwakhona oku ku-intanethi, ukuvavanya ekhaya ukuhlolwa kwengqondo ebonisa ukutshatyalaliswa kwengqondo kunye nokuzisa iziphumo kunye nokuqokwa kogqirha wakho.
Gcina ukhumbule ukuba, nangona i-Alzheimer ichaphazela abantu abangaphezu kweminyaka engama-65 ubudala, ukuqala kwe-Alzheimer kusenokwenzeka ukuba kwenzeke kakhulu kulabo bancinane njengama-40.
Ukulahleka kweememori kungabangela nezinye iintlobo zomqondo wokugula komzimba, njengengqondo ye-vascular dementia, i-Lewy yokugula komzimba, i-dementia ye-frontotemporal kunye nabanye abaninzi.
Naluphi na iingxaki enememori kufuneka zixoxwe nodokotela wakho ukwenzela ukuba isisombululo esifanelekileyo singathembeka kwaye siphathwe, okanye ukwenzela ukuba unyango lwe-Alzheimer okanye u-dementia luqalise ngokukhawuleza ukuba kunokwenzeka.
> Imithombo:
> Ubunjineli. IYunivesithi yezeMpilo neYunivesithi yaseOregon. Izizathu zokulahlekelwa kweMemori kunye nezinye iiNgxaki ezidibeneyo.
> AmaZiko eNational Health. Isizwe seSizwe sokuguga. Ukulibala: Ukwazi Xa Ufuna Ukucela Uncedo.
> Ulawulo lweZiko lokuTya kunye neDrug. Ukujamelana Nokulahlekelwa Kwememori.
> Ilayibrari yeSizwe ka-US yamayeza. AmaZiko eZiko lezeMpilo. Imemori yokulahleka.