4 Iindidi zoxinzelelo ezifumaneka rhoqo kwiintsholongwane

Ukuxinezeleka kuqhelekile ngexesha lokukhula kwaye kungathi kubonakale kwintsholongwane kunabantu abadala. Ngokuphindaphindiweyo intsha ibonakala iyicasula kunokuba idabuke xa ixinezelekile.

Kodwa, akuyiyo yonke ingcinezelo eyenziwe ilinganayo. Igama lokudakumba lisetyenziselwa ukuchaza iimeko ezahlukeneyo.

Kukho iintlobo ezine eziphambili zokudakumba ezixhaphaza abantwana. Ukuqwalasela iimpawu kunye neempawu kunokubangela ukuba unyango lwentsha.

Kwaye ukungenelela kwangethuba kunokuba yinto ephambili kwonyango eliphumelelayo.

1. Ulungelelaniso lwengxaki ngeMood Depressed

Ingxaki yokuguqulwa kwentsholongwane eyenzekayo ekuphenduleni isiganeko sobomi. Ukufudukela esikolweni esitsha, ukufa komntu othandekayo okanye ukujongana nokuqhawuka komzali yimizekelo yeenguqu ezinokubangela ukuguquka kwengxaki ebantwaneni.

Izilungiso zokulungiswa ziqala phakathi kweenyanga ezimbalwa zesiganeko kwaye zingapheli kwiinyanga ezintandathu. Ukuba iimpawu ziqhubeka zingaphezu kweenyanga ezintandathu, esinye isifo sifanelekile.

Nangona iimeko ezimfutshane, ukuphazamiseka kwezilungiso kungaphazamisa ubuthongo, umsebenzi wesikolo kunye nokusebenza kwentlalo. Ingane yakho inokufumana inzuzo yokuthetha unyango ukumfundisa izakhono ezintsha okanye ukumnceda ukuba ajamelane neemeko ezixinzelelekileyo.

2. I-Dysthymia

I-Dysthymia ibakala eliphantsi, uxinzelelo olungapheliyo oluhlala ixesha elingaphezu konyaka. Iintsholongwane ezine-dysthymia zivame ukucasula kwaye zingaphantsi kwamandla aphantsi, ukuzithemba okuphantsi kunye neemvakalelo zokungabi nethemba.

Ukutya kwabo kunye neepatheni zokulala zingaphazamiseka. Ngokuqhelekileyo, i-dysthymia iphazamisa ukugxininisa nokuthatha izigqibo. Kuqikelelwa ukuba aba-4 kwabantwana abayi-100 bafumana imilinganiselo yokuxilonga.

Nangona i-dysthymia ayinzima kakhulu njengengcinezelo enkulu, ixesha elide linokuthatha ubunzima obubalulekileyo kwimpilo yobutsha.

Iyakwazi ukuphazamisa ukufunda, intlalo kunye nokusebenza ngokubanzi.

I-Dysthymia yenza ukuba umntwana osemtsha abe neengxaki zeemvakalelo kamva ebomini. Ukunyanga kwengqondo nokuziphatha kunye namachiza kaninzi kusebenza kakhulu ekuphatheni i-dysthymia.

3. I-Bipolar Disorder

I-bipolar disorder ibonakaliswe ziziganeko zokudakumba ezilandelwa zizikhathi ze- mania okanye i-hypomania (uhlobo olubi kakhulu lwe-mania). Iimpawu zeMania ziquka isidingo esincinci sokulala, ubunzima bokugxila, kunye nefuthe elifutshane.

Ngexesha lesiganeko somntu, umntwana usemva ukuthetha ngokukhawuleza, uzive uvuyayo okanye ucebile, kwaye uzimisele ukubandakanya ukuziphatha okumngcipheko. Intsha eninzi inokuziphatha kakubi ngokwesondo ngexesha lesiganeko somntu.

Abantu abanentsholongwane ye-bipolar baza kuba nokuphazamiseka okukhulu kwimisebenzi yabo yemihla ngemihla. Umoya wabo oguquka utshintshe imfundo yabo kunye nabangane.

I-bipolar iyaphiliswa kodwa ayiphilwanga. I-bipolar ivame ukuphathwa kakuhle ngokudibanisa amayeza kunye neyeza.

4. Uxinzelelo olukhulu

Ukudakumba okukhulu kukuba yindlela ephezulu kakhulu yokudandatheka. Kulinganiselwa ukuba i-8 ekhulwini yabaselula idibana neengxaki zokudakumba okukhulu, ngokubhekiselele kwi-National Alliance kwi-A mental Illness.

Abantwana abancinci banamanani alinganayo okudityaniswa ngokubhekiselele kwisini.

Nangona kunjalo, emva kokutshatyalaliswa kwentombazana, amantombazana aphindwe kabini ukuba afumane ukuxinezeleka.

Iimpawu zokudakumba okukhulu ziquka ukudabuka okuqhubekayo kunye nentlungu, ukuthetha ngokuzibulala, ukungabi nentshisekelo kwimisebenzi enandiphayo kunye neengxelo eziqhelekileyo zeentlungu kunye neentlungu zomzimba.

Ukudakumba okukhulu kubangela ukukhubazeka okukhulu ekhaya nasezikolweni. Unyango luvame ukuquka unyango kwaye lunokubandakanya amayeza.

Unyango loxinzelelo

Ngelishwa, intsha eninzi ayifumanekanga kwaye ayiphathiswa. Ngokuqhelekileyo, abantu abadala abaqapheli iimpawu zokudandatheka kubantu abaselula.

Ukuba ubona utshintsho kwimvakalelo yakho yesimilo okanye ukuziphatha okuhlala ixesha elide kuneveki ezimbini, cwangcisa ukuqeshwa nodokotela.

Ukuvakalisa iingxaki zakho kwaye uchaze iimpawu ozibonayo.

Yenza kucace kwintsapho yakho ukuba awucingi ukuba uyabuthathaka okanye uyaphambuka. Kunoko, thetha ngengxaki yempilo yengqondo ngendlela oya kuxubusha ngayo ingxaki yempilo.

Chaza ukuba iingxaki zemvakalelo zidinga ukuphilisa ngendlela efanayo neengxaki zempilo. Kwaye ngamanye amaxesha, ukudakumba kudinga ukuhlolwa kunye nonyango ngaphezu koko unako ukwenza ekhaya.

Udokotela wengane yakho unokukuthumela kwi-psychotherapist okanye nguthambo lweengqondo ukuze uvavanyo olongezelelweyo kunye nonyango. Ukuthetha unyango, unyango lwentsapho, unyango lweqela kunye neyeza lingaba luncedo lwezokwelapha. Unyango luya kusekelwe kuhlobo lokudakumba olutsha lwakho kunye nobunzima beempawu zakhe.

> Imithombo

> Isibhedlele Sezingane ZaseBoston: iDysthymia e-Children

> Iziko leSizwe lezeMpilo yengqondo: Uxinzelelo olukhulu phakathi kwabantwana abaselula