Izizathu Eziqhelekileyo Zokukhathala Okufanele Uyazi
Ukuba ufumanisa ulele kuze kube yinto yesibini yokugqibela ngaphambi kokuba uzikhuphe ngaphandle kombhede, unokuzibuza, "Kutheni ndihlala ndikhathele?" Okanye mhlawumbi awunalo amandla okwenza izinto zenzeke ngendlela owake wakwenza ngayo. Ukukhathala nokungabikho kwamandla yinkathazo enkulu kubantu abaninzi, kodwa ezi ngxaki zinokuqwalaselwa kuphela ukuba uyazi into engalunganga.
Ukuba uziva uhlale ukhathele, into yokuqala omele uyenze uyibona ugqirha wakho wokuhlola. Ugqirha wakho angathatha umlando oqinileyo, enze uvavanyo lomzimba, kwaye enze naluphi na uvavanyo olufunekayo ukuqonda isizathu sokukhathala kwakho.
Eminye yezizathu ezinokubangela ukukhathala ziquka oku kulandelayo:
1 - Ukungabikho kokulala
Nangona ukungabikho kokulala kungabonakala kubangelwa imbandezelo engapheliyo, isizathu esivakalayo sokuba utyhale. Abantu abaninzi baye baziva becinezelekile okanye banomatasa kakhulu ukuba bangaphumli baze bafumane bonke ubuthongo abafuna ukuba bazive behle.
Ngoxa ukungabikho kokulala akusiyo imeko yezobuganga ngeso, ugqirha wakho unokukwazi ukunceda ufunde ngeendlela zokunciphisa uxinzelelo lwakho okanye ubeke amachiza ukukunceda ngexesha lokulala.
Kunceda ukuqala ngokuqaphela iimfuno zakho zokulala. Umntu "omdala" udinga malunga neeyure ezisibhozo ubusuku bonke, kodwa bambalwa abantu abaphakathi. Unokuba netyala lokulala oliqokele lona, kwaye oku kufuna ukulala okungakumbi ukufumana. Ukususela ekuhlaleni ubuthongo ekudaleni indawo ebhetele yokulala, jonga ezi ndlela ezili-10 zokufumana ubuthongo obuhle bobusuku.
2 - Uxinzelelo
Uxinzelelo luyimeko ekholelwa ukuba ibangelekanga kwiikhemikhali ezilawula imizwelo ebizwa ngokuthi i- neurotransmitters engqondweni.
Abantu abanexinzelelo bavame ukuba neengxaki zobomi bokulala kunye namandla. Basenokuba nengxaki yokulala okanye bavuke ebusuku. Abanye abantu abanexinzelelo banokuba neengxaki zokuvuka ekuseni kwaye balele kakhulu. Ukudandatheka kukubangela ukuba abantu bazive bexakekile kwaye bengabonakali.
Ezinye zezinye iimpawu zokudakumba zibandakanya ukuziva buhlungu okanye kungenanto, ukulahlekelwa ngumdla kwimisebenzi oye wayinandipha, utshintsho kwisifiso okanye ubunzima, uzive ungenanto okanye unetyala, kwaye unemiqondo yokufa okanye ukuzibulala.
Ukuba uvakalelwa kukuba unokudandatheka, xela ugqirha wakho. Unokucebisa ukuba ubone kwakhona ugqirha onokukunceda usebenze ngeemvakalelo zakho. Ukudandatheka okungaveliyo kukukhokelela ekukhatyweni kodwa kunokuchaphazela zonke iinkalo zobomi bakho.
3 - iAnemia
Xa une-anemia, umzimba wakho unombolo engaphantsi kweqhelekileyo yamaseli obomvu okanye awunayo i-hemoglobin eyaneleyo. I-Hemoglobin yinto enika amangqamuzana egazi obomvu umbala wabo. Kwakhona kubandakanyeka ekuthwaleni i-oksijini kuwo wonke umzimba wakho.
Xa une-hemoglobin encinci okanye iingeli ezibomvu zegazi, umzimba wakho awufumani oksijini okwaneleyo ukuze uzive ukhathele okanye ulele. Unokuba neempawu ezinjengelikhumba elimnyama, ukuphefumula okufutshane, ukutywaba, okanye intloko.
Ukunqongophala kwendyebo yedwa, nangaphandle kwegazi, ngoku kucatshangelwa ukuba yimbangela yokukhathala okungapheliyo.
Uvavanyo olulula lwegazi kwiofisi yakho ngogqirha unokukuxelela ukuba unayo i-anemia. Gcina ukhumbule ukuba i-anemia ayikho nje ukungabikho kwesinyithi kwaye kukho ezininzi ezinokubangela.
4 - Hypothyroidism
I-Hypothyroidism yisifo apho isifo se-thyroid singenzi i-hormone ye-thyroid eyaneleyo. Isifo se-Thyroid siqhelekile, ngakumbi kubasetyhini, kwaye sichaphazela abantu abayi-27 ukuya kuma-60 yezigidi ezi-United States kuphela.
I-hormone ye-thyroid ilawula ukuxiliswa kwakho kwemithi ukuze xa amanqanaba aphantsi, unokuba neempawu zokukhathala, ukufumana ubunzima, nokuziva ubanda.
Ukwenza ukuba le nto idideke ngakumbi, i-hypothyroidism inokulinganisa iimpawu zokudandatheka.
Ngombulelo, ukuhlolwa kwegazi elula kunokufumanisa ukuba isifo sakho se-thyroid sisebenza ngokugqithiseleyo, kwaye unyango lunokumiselwa ukuba alukho.
5 - Isifo Sengqondo
Isifo senhliziyo, ingakumbi ukukhubazeka kwentliziyo, kunokukwenza uzive ukhathele lonke ixesha kwaye awukwazi ukunyamezela ukuvuthwa. Ngokwehluleka kwentliziyo, intliziyo ayisebenzisekanga kakhulu ekupompozeni igazi elenziwe nge-oksijeni kwiimisipha kunye nezinye izicubu zomzimba. Nokuba imisebenzi yakho yemihla ngemihla, njengokuhamba okanye ukuthwala ukutya kwakho ukusuka kwimoto, inokuba nzima.
Ezinye iimpawu zentliziyo yesifo ziquka intlungu yesifuba, iipilpitations, isiyezi, ukuphelelwa amandla kunye nokuphefumula okufutshane.
Kwiminyaka yakutshanje kuye kwaphawulwa ukuba iimpawu zesifo senhliziyo kwabasetyhini zihlala zihluka kwala madoda kwaye zingakhohlisa, ngokomzekelo, zibonisa ukhathala kunokuba ubuhlungu buhlungu. Kucingelwa ukuba ukungabikho kokuqonda kwesifo senhliziyo kwabasetyhini sizathu sokuba kutheni amadoda angaphantsi kwamadoda ukuba afe ngenxa yesifo.
Kubalulekile ukuthetha nodokotela wakho malunga nazo zonke iimpawu zakho kunye nembali yakho yentsapho yeemeko zonyango. Ngokusekelwe kwezi ziphumo, wena kunye nogqirha wakho unokugqiba isigqibo sokuba iimvavanyo ezongezelelweyo ukuvavanya intliziyo yakho iyadingeka.
6 - I-apnea yokulala
I-apnea yokulala yimeko engapheliyo apho kunokubekwa khona ukuphefumla, okanye ukuphefumula okungapheliyo, ukuhlala kuyo yonke imizuzwana emininzi xa umntu elele. Ezi zithuba kunye nokuphefumula okungapheliyo kunokubakho ubuninzi ngamaxesha angama-30 ngomzuzu. Kwaye, rhoqo ukuphefumula kubuya kwinto eqhelekileyo, ngokuqhelekileyo nge-snort okanye isandi sokumangalisa, kunokuphazamisa ukulala komntu.
Oku kuphazamiseka nokulala okusemgangathweni kungabangela isizathu sokubuthwa kwemini.
Ezinye iimpawu ezinxulumene ne-apnea yokulala ziquka intloko yesisu, iingxaki zeememori, ukuxinwa, ukukhathazeka, kunye nentlungu ebusweni ekuvukeni.
Ugqirha wakho uya kukubuza ukuba abanye baye baqaphela iingxaki ngokulala kwakho njengokuphefumula okanye ukugubha, kwaye unokukhathazeka ukuba unobungozi bokuphazamiseka kokugonya okanye ukuvalelwa kwimihla yokutya. Ngokuqhelekileyo isifundo sokulala siyanconywa ukuba sibhale i-apnea yokulala, kwaye ukuba kukho, unyango olunjenge-CPAP lunokucetyiswa.
Kubalulekile ukuqaphela ukuba i-apnea yokulala engaphelelwanga ingabangeli kuphela ukukhathala, kodwa kunokukhokelela kwisifo senhliziyo, ukuphazamiseka, okanye ukufa ngokukhawuleza.
7 - I-Hepatitis
I-hepatitis yukuvuvukala kwesibindi kunye nezimbalwa ezinokubangela ukusuleleka kwiintsholongwane.
Isibindi sisebenzela imisebenzi emininzi ebalulekileyo emzimbeni ukususa i-toxins kumaprotheni akwenzayo alawula ukuphuma kwegazi, ukulungiswa kwemitha kunye nokugcina i-carbohydrate, kunye nokunye okuninzi. Xa isibindi sitshisa, ezi nkqubo zibalulekileyo zinokuma.
Ukongeza kokukhathala, ezinye zeempawu onokuzifumana nge-hepatitis ziquka i-jaundice (i-yellow-discoloration yesikhumba kunye nabamhlophe kwamehlo, ubuhlungu besisu, isicathulo somswakama, umchamo omnyama kunye nezigqoko ezikhanyayo.
Izilingo zomsebenzi wesibindi zenziwa lula kwiikliniki ezininzi, kwaye ukuba ezingavamile, kunokukhokelela wena kunye nogqirha wakho ukuba akhangele izizathu ezinokwenzeka.
8 - Isifo sikashukela
Isifo sikashukela yimeko apho umzimba ungenzi khona i-insulin ngokwaneleyo okanye awuyikuyisebenzisa kwaye kufanelekile. I-insulin yi-hormone eveliswa yi-pancreas enceda i-glucose ingene kwiiseli zomzimba ukuba zisetyenziswe kwimveliso yamandla. Kukho izizathu ezininzi zokuthi isifo sikashukela sinokubangela ukuba uzive utyinekile ngexesha lonke.
Ezinye iimpawu zesifo sikashukela ziquka ukucoca rhoqo, ukoma okunzulu, ukulahleka kwindlala, ukungalawuleki kwindlala, ukuguquka kombono, ukukhwaza okanye ukuphazamiseka kwezandla okanye iinyawo, isikhumba esomileyo, amanxeba okuphulukisa okanye ukusuleleka kuninzi.
Ukuhlolwa kweeshukela egazi elula kunokukwenziwa kwiinkliniki ezininzi, kwaye uvavanyo olubizwa ngokuba yi-hemoglobin A1C lunokunceda ukuba i-sugar average yegazi iyenze kwiinyanga ezintathu ezidlulileyo.
I-9 - Isifo Sokuguquka Kwangapheliyo
Isifo sengqondo esingapheliyo sokunyamezela isifo esiyinkxalabo eninzi engaphuculanga kunye nokuphumla kwaye into enokuyenza ibe yimbi ngakumbi ngokwenyama okanye ngokwengqondo. Ayaziwa yintoni ebangela le meko.
Ukongezelela ekukhathaleni, ezinye zezinye iimpawu ezichaza intsholongwane engapheliyo ziquka ukuphazamiseka kwimemori yesikhashana okanye ukuxinwa, iintlungu zomzimba kunye nentlungu, intloko, i-lymph nodes, kunye nomqala wengqondo.
10 - Amayeza
Ukukhathala kungabangela umphumo wamacandelo amaninzi ahlukeneyo. Ezinye zeemichiza eziqhelekileyo ezinokubangela ukukhathala ziquka:
- Igalelo loxinzelelo lwegazi
- Iitatimins kunye ne-fibrate (esetyenziselwa ukuphatha i-cholesterol ephezulu)
- Iproton pump inhibitors (esetyenziselwa ukuphatha izimo zesisu ezifana ne-acid reflux)
- I-Benzodiazepines (esetyenziselwa ukuphatha uxhalaba, ukuphazamiseka kwemisipha, ukuthinteka)
- I-Antihistamines (isetyenziselwa ukunyanga i-allergies)
- Iingxaki zokuxhatshazwa (ezisetyenziselwa ukuphathwa kwengcinezelo)
- Antipsychotics (esetyenziselwa ukunyanga i-schizophrenia, i-bipolar disorder, kunye nezinye izimo ezinzulu zesifo sengqondo)
- I-antibiotics (esetyenziselwa ukunyanga izifo zentsholongwane)
- I-Diuretics (esetyenziselwa ukunyanga uxinzelelo lwegazi oluphezulu, i-glaucoma, ne-edema)
- Iintlungu zonyango
Ugqirha wakho okanye umseli-mveliso unokukuxelela ukuba ukukhathala kungumphumo wecala lophi na unaluphi unyango othabathayo, kokubhaliweyo kunye ne-over-counter-counter.
Ngaphantsi kweZibangela zokuKhathala
Iimbangela zokukhathala apha ngasentla ziqhelekileyo, kodwa kukho inkalo yezokwelapha ezinokubangela ukukhathala. Ukuba uziva ukuba ukhathala kwakho akuveli kwinto eqhelekileyo, kwaye awupheleli nje ekulala ufanele uzizwe uphumule, yenza ixesha lokuba uqaphele ugqirha wakho. Unako ukuthatha imbali echanekileyo kuquka imbali yakho yentsapho yeemeko zonyango, ukwenza uvavanyo lomzimba, kwaye ulawule nayiphi na imisebenzi yegazi efunekayo ukuze uqale ukukhangela izizathu.
Kunokudinakalisa, ngamanye amaxesha, njengoko ulindele iimpendulo zokukhathala kwakho, kodwa ungayeki. Ukufumana isizathu sokukhathala kwakho akunakuphumela kuphela ekuphuculeni unyango kodwa kunokufumana iziganeko ezinokuthi zifunyanwe nezinye izizathu.
> Imithombo:
> ISiko leSizwe lezeMpilo. Isifo Sokunyamekela Isifo esingapheliyo. Ukuhlaziywa 08/01/17. https://medlineplus.gov/chronicfatiguesyndrome.html
> Yokoi, K., no A. Konomi. Ukunqongophala kweNsimbi ngaphandle kwe-Anemia yindlela ebangela ukukhathala: iMeta-Uhlalutyo lweeNzululwazi eziLawulayo eziLungisiweyo kunye noPhando lweSigqeba. IBritish Journal of Nutrition . 2017. 117 (10): 1422-1431.