Iimpawu zoMzimba zoxhalaba

Iimpawu eziqhelekileyo zoMzimba zoKhathazeka ngokuKhathazeka ngokuKhuselekileyo

Ukuxhalabisa kwimeko yezobuchopho kunye nolwazi. Ezi zilandelayo ziqhelekileyo iimpawu zomzimba ezaziwayo ezihambelana nokuxhalaba:

Khumbula, uxhalaba luhlala luseburhulumenteni xa umzimba ulindele ukwesatshiswa kwexesha elizayo kwaye, ngandlela-thile, ukuxhomekeka kumzuzu wokulwa-okanye-wendiza. Ingqondo ivuselela umzimba-intliziyo, isistim, kunye ne-muscular systems-ukuze ulungele ukubandakanya okanye ukubaleka.

Nangona kunjalo, ukuphazamiseka kwengxaki, njengengxaki yokukhathazeka jikelele (i-GAD), ibonakaliswa yimpawu eziqhubekayo kunye ezinamandla . Enyanisweni, ukuhlangabezana nemigqaliselo esemiselweyo ye-GAD , ukuxhala kufuneka kudibane neempawu ezininzi zomzimba. Xa selutsha , ubukho bezinye zezi mpawu banele ukuba uhlalutyo lwenziwe.

Uxinzelelo lweMisipha

Tom Merton / OJO Izithombe / Getty Izithombe.

Ukuxhatshazwa kwemisipha ehambelana nokukhathazeka okuqhelekileyo kunokubandakanya ukutyhutyana okufutshane emva nasentanyeni ehlaziya xa isongelo sidlula. Ukuxhaswa kwemisipha echazwe ngabantu abane-GAD kubandakanya iintlungu ezingapheliyo kunye neentlungu ezingxenyeni ezithintekayo, emva, entanyeni, nasezintanjeni zomhlathi. Uxinzelelo olunokuthi lubandakanye ukungabikho kwamagundane okanye ukugaya kwamazinyo. Le mibonakalo yokuxhatshazwa kwemisipha ayinakudluli ngokungabikho kwesongelo; kunoko, baqhubeka bade abantu bafezekise ukuphucula okanye izakhono zokucinga , okanye zama amachiza ukukhuthaza imeko ekhululekile.

Intloko kunye neNziza

Ukuxinzezeleka kwengqondo ehambelana ne-GAD kubandakanya ukukhathazeka okungapheliyo kwexesha elininzi lokuvusa. Iingcamango zingahle zihlasele ukulindela kunye nokwesaba malunga nesihloko esinye okanye zinganqabana ngokungapheliyo kwimiba enye okanye imeko elandelayo. Amava okwangokwenyama angabangela, ngokoqobo, entloko epholileyo. Xa ihamba kunye nenani lentliziyo elinyukayo kunye nezinguqu kumzimba weqondo lokushisa, utywala lunokwenzeka.

Iingxaki kunye nezinye iingxaki zokuGaya

Amathumbu ayabamba kwaye abonise ukuxhalaba. Oku kungathatha uhlobo lokungaxilwanga okwenziwe ngesisu, isisongela esicacileyo, ukumbanjwa, okanye urhudo. Iingxaki zokugonya zingabangela impembelelo ekusebenzeni kwansuku zonke. Ngaphandle kokungakhathazeki nokuziphazamisa ngokwabo, ezi zimpawu zingaphaya ukukhathazeka malunga nobukho bonyango.

Udidi

Ubuhle obudityaniswe ne-GAD bubonakalisa ukuziphatha njengokwenzakala okanye ngokomzimba njengokuthuthumela nokugubha. Ukutshatyalaliswa okanye ukungazinzi kubonakala ngakumbi kubaboni kunokuba umntu oxhalabisayo kwezinye iimeko.

Ukukhathala nokungazinzi

Ukukhathazeka okungapheliyo, ukubeka ngokukhawuleza, kunzima. Ngoko ke, kubonakala ukuba abantu abane-GAD bavumela ukukhathala. Kwezinye iimeko, ukukhathazeka okanye ezinye iimpawu zokukhathazeka kwenza kube nzima ukulala okanye ukulala. Nangona kwithuba elifutshane, oku kuthatha umlinganiselo kwezinye iinkalo zengqondo yomzimba kunye nengqondo. Kwiimeko ezigqithiseleyo, ubunzima bokulala bubangela ukulala. Kubantu abathile bafumana ukuphazamiseka okubuhlungu ebuthongweni, unyango oluxhasayo lunokubandakanya utshintsho kwixesha lokulala.

Ukuqhawukelwa ngumphefumlo

Kwimeko yokwanda kwentliziyo, uxinzelelo lwegazi, ukukhupha, kunye / okanye utywala, ukuphefumula okufutshane kunokufumaneka. Nangona kunjalo, le nkqantosi yeempawu ezihambelana nenkcazo yokuhlaselwa kweentlanzi , ziyakwenzeka ukuba zenzeke kulabo abane-GAD ne- panic disorder . Abaqhelekanga kubantu abane-GAD engaxakekanga.

ILizwi

Ewe, iimpawu zomzimba zithathwa njengobonakaliso bokuxhalaba ukuba zingcono zichazwe ngobungqina bonyango. Ngaloo ndlela, ukuvavanywa ngenyameko ngumbini wezobugqirha kunye nomboneleli wempilo yengqondo yindlela eqinisekisiwe kakhulu yokwahlula.

Izikhalazo ezibonakalayo ezibonakalisa inkxalabo yokuxhalaba ziyancipha ngakumbi kunezo zichazwe kwiimeko zonyango. Njengoko ufumana unyango lwexhala, iimpawu kunye nezixhobo zakho zokuhlangabezana nazo ziya kuphucula.