I-Genetics kunye nokuzithemba okuphantsi kunokudlala indima
Kukho ezininzi ezinokubangela ukudandatheka. Olunye uxinzelelo lusebenza kwiintsapho, kwaye abaphandi bakholelwa ukuba kunokwenzeka ukuba badle ilifa lokunyamezela; Oku kubonakala kukunyanisekileyo kwi-bipolar disorder (ukudakumba komntu).
I-Genetic Link
Izifundo zeentsapho ezinezizukulwana ezininzi ze-bipolar disorder (BPD) zifumene ukuba abo bahlakulela ingxaki bahluke kwii-gene zabo kwiindawo ezininzi ezingabikho kwi-BPD.
Kodwa abanye abantu abaneengqungquthela ze-BPD abayi kuvelisa ingxaki. Ezinye izinto, ezinjengeengcinezelo ekhaya, emsebenzini okanye kwisikolo, nazo zizinto ezibalulekileyo.
Ukudakumba okukhulu kubonakala kuqhutyelwa kwiintsapho, kodwa kunokuhlakulela kubantu abangenayo imbali yentsapho yokudakumba. Ngandlela-thile, ingxaki enkulu yokudakumba idla ngokuxhomekeke kwiinguqu kwisakhiwo sengqondo okanye umsebenzi.
Abantu abanokuzithemba okuphantsi, abahlala bengathembekiyo okanye abanokuxinzezeleka ngokukhawuleza banokuxinezeleka. Utshintsho lomzimba kumzimba lungabangela iingxaki zempilo yengqondo ezifana nokudandatheka. Uphando lubonisa ukuba ukubetha, ukuhlasela kwentliziyo, umdlavuza, isifo se-Parkinson kunye neengxaki ze-hormone zingabangela ukudakumba. Uxinzelelo olunzima olunjengelahleko elibi, ubudlelwane obunzima okanye ingxaki yemali nako kunokubangela isiqhelo sokudandatheka. Ukudibanisa imfuza, i-psychological and environmental factors kubandakanyeka ekuqaleni kokudakumba.
Ukuxinezeleka kwabasetyhini
Uphononongo lubonisa ukuba abafazi bafumana uxinzelelo ukuya kabini ngokuphindaphindiweyo njengamadoda. Iimeko zeHormon zingabangela inqanaba elongeziweyo lokudakumba kwabasetyhini; ezifana nokuguquka kwemijikelezo yokuya esikhathini, ukukhulelwa, ukukhulelwa kwesisu, ixesha lokuhamba emva kokuhamba, ukuyeka ukuphuma komyeni kunye nokunquma kwesikhashana. Abasetyhini banokujamelana noxinzelelo oluthile olufana noxanduva emsebenzini kunye nasekhaya, umzali ongabodwa kunye nokunyamekela abantwana kunye nabazali abakhulileyo.
Abasetyhini abaninzi basengozini yokudandatheka emva kokuzalwa komntwana. Utshintsho lwama-hormone kunye nomzimba, kunye nexanduva elongezelelweyo lobomi obutsha, lunokuba yimpembelelo ekhokelela ekudakaleni kokudlulela kwabesifazane abathile. Amanye amaxesha okudabuka aqhelekileyo kunomama omtsha, kodwa isiqhelo esigxininiswe ngokupheleleyo asiqhelekanga kwaye sifuna ukungenelela. Ukunyangwa ngumntu onobubele onobubele kunye nenkxaso yemoya evela kubahlobo kunye nentsapho kubalulekile ekumncedeni ukubuyisela impilo yakhe yengqondo kunye nengqondo yakhe yokunyamekela nokunyamekela umntwana wakhe.
Ukudandatheka kwabantu
Amadoda akwazi ukuba neengcinezelo kunabesetyhini, kodwa amadoda amathathu ukuya kweyesine e-United States achaphazelekayo. Amadoda akancinci ukuvuma ukuxinezeleka, kwaye oogqirha abanako ukukrokra. Abanye besetyhini bazama ukuzibulala, kodwa abantu abaninzi bayazibulala . Emva kweminyaka yobudala engama-65, izinga lokuzibulala kwamadoda liyakhula, ingakumbi phakathi kwamadoda amhlophe angama-85.
Ukuxinezeleka kwakhona kunokuchaphazela impilo yempilo kumadoda ngokwahlukileyo kubafazi. Olunye uphando lubonisa ukuba amadoda anesifo esiphakamileyo sokufa kwisifo senhliziyo emva kokudandatheka. Ukudakumba kwamadoda kungashukunyiswa ngotywala okanye iziyobisi okanye ngokusebenza ixesha elide.
Kunokuba bazive bengenathemba kwaye bangenakunceda, amadoda angaziva ecatshukiswa, edangele kwaye edangele.
Nangona umntu eqonda ukuba uyicinezelekile, unokuthi angabi ncinane kunokuba umfazi afune uncedo. Endaweni yomsebenzi, ukuxhaswa kwabasebenzi okanye iinkqubo zempilo yengqondo kunokunceda amadoda aqonde kwaye avume ukudandatheka njengengxaki yengqondo yengqondo efuna unyango.
Uxinzelelo kwi-Elderly
Akuqhelekanga ukuba abantu asebekhulile bazive becinezelekile. Uninzi lwabantu abadala baziva banelisekile ngobomi babo. Ukuxinezeleka kubantu asebekhulile ngamanye amaxesha baxothwa njengengxenye eqhelekileyo yokuguga, kubangela ukuhlupheka okungenasiphelo kwintsapho nakumntu ngamnye.
Abantu asebekhulile bexinekile bahlala bexelela ugqirha malunga neempawu zabo zomzimba kodwa banokungabaza ukuvelisa iimvakalelo zabo.
Ezinye iimpawu zokudakumba kubantu asebekhulile zinokuba nemiphumo emibi yonyango umntu uthatha ingxaki engokwemvelo okanye ingaba ibangelwe yisifo esenzekayo. Ukuba ukuxilongwa koxinzelelo kuyenziwe, unyango ngamachiza okanye kwi- psychotherapy kuya kunceda umntu odandathekileyo abuyele ebomini obonwabileyo nangaphezulu. I-Psychotherapy inokunceda kwizigulane zabantu abadala abakwaziyo okanye abanakuyifumana amayeza.
Ukuxinezeleka kwabantwana
Umntwana ogxininisekile unokuzenza ugule, unqabe ukuya esikolweni, unamathele kumzali, okanye ukhathazeke ukuba umzali unokufa. Abantwana abakhulileyo banganqwenela, bangene enkingeni esikolweni, bangababi, baxube kwaye bazive bengakuqondi. Ekubeni iziphatho eziqhelekileyo ziyahluka ukusuka kwisigaba sokuqala komntwana ukuya kwelinye, kunokuba nzima ukuxelela ukuba umntwana uhamba nje "kwisigaba" sesigxina okanye uxinzelelo. Uxinzelelo kufuneka ucingelwe ukuba utitshala uthi "umntwana wakho akabonakali." Ukutyelela kumntwana wezingane kufuneka kulungiswe ukulawula iimpawu zomzimba. Ugqirha mhlawumbi uya kuphakamisa ukuba umntwana uvavanywa ngumntwana wengqondo okanye umqondo wengqondo. Unyango lunokubandakanya i-psychotherapy okanye imishanguzo, nangona unonophelo oluninzi kufuneka lithathwe xa lunikeza abantwana abacinezelekileyo .
> Umthombo:
> Ulwazi oluvela kwiZiko leSizwe lezeMpilo yengqondo kunye nokusebenza ngokwezengcali njengengqondo yengqondo.