Izinto eziMngcipheko zeNgcembelelo zeMadoda kunye nabasetyhini

Imiba yesondo ngeNgcembelelo yokuKhubazeka kwengqondo

Ukungasebenzi kwengqondo kukulahlekelwa kwengqondo. Njengoko sikhuli, kuninzi isistim sokukhubazeka kwengqondo (esoloko ibonwa njengokonakala kweememori). Uphendulela ukuba unokutshintsha izinto ezithile zokubeka ingozi ekunciphiseni umngcipheko wokuphazamiseka kwengqondo. Kuyathakazelisa ukuba le mingcipheko ayifani naleyo kwabesilisa nabasetyhini.

Imiba yesondo ngeNgcembelelo yokuKhubazeka kwengqondo

Ubulili bubangela umngcipheko wengozi yokuphulukana nokuphazamiseka kwengqondo (ukulahlekelwa kwengqondo yengqondo ngokuqhelekileyo kuhambelana nokuguga).

Ngokukodwa, amadoda nabasetyhini baneengxaki ezahlukahlukeneyo zokungaphazamiseki kwengqondo. Uphando lwaseFransi lukhangele abantu abangaba ngu-7 000 abaneminyaka engama-65 nangaphezulu. Ekuqaleni kweso sifundo, akukho namnye owayenomdemokhrasi, nangona i-42% yayinokukhubazeka okucokisekileyo. Ngaphezulu kweminyaka engama-4, i-6.5% yabanobuchopho obunokuqonda kwengqondo yabangela ukugula komzimba xa ama-37% abo abanokukhubazeka okucacileyo abuyela kwinto evamile. Oku "buyela kwinto eqhelekileyo" kumangalise. Ndandijonga ukuphazamiseka kwengqondo njengenkqubela eqhubekayo eyadlula ixesha, kodwa olu pho nonongo lubonisa ukuba abantu bangakwazi ukungena ngaphakathi kunye nokuphuma kwimeko yokungaboni kakuhle kwengqondo. Lezo ziindaba ezilungileyo kwaye zibonisa ukuba ukutshintsha izinto ezinobungozi ezingezantsi kunokukwenza iimpawu zokuguga kwengqondo ephilileyo. Into ebangel 'umdla kukuba ngelixa amadoda namabhinqa bephuhlise ukungaphumeleli kwengqondo kwiimilinganiselo ezifanayo, amadoda kunye nabasetyhini abayiphumelele behluke ngokwemiba yemingcipheko.

Izinto eziMngcipheko zokuKhubazeka kwengqondo kwabasetyhini

Kwisifundo, abafazi ababenokukhubazeka okunengqiqo babenokuba nempilo ebuthakathaka kwaye bayakhubazeka. Abasetyhini abahlakulela ukukhubazeka okunengqiqo kunye nabo babenokukwazi ukulala nokungabikho kwintlalo yoluntu (abahlobo abancinci kunye namalungu entsapho).

Ukuba umfazi wayexhomekeke kwabanye kwimisebenzi yemihla ngemihla, umngcipheko wakhe wokuba nengqondo ye-dementia yayingaphezu kwama-3.5 aphindaphindiweyo kunabo abazimeleyo. Ukuxinezeleka kwachaphazela nabasetyhini ngaphezu kwamadoda. Abafazi abanengxaki yokudakumba babedla ngokuphindwe kabili ukuba baphumelele ekuphelelweni kwengqondo engqondweni.

Izinto eziMngcipheko zeNgcembeko zeMadoda

Amadoda ekufundeni ngokukhubazeka okucokisekileyo ayengakwazi ukugqithisa, anokufumana ingxaki yokufumana isifo sikashukela kunye / okanye ukuba ne-stroke. Ukubetha kwaba yinto ebalulekileyo yengozi emadodeni, okwandisa amathuba okuba nengqondo ye-dementia yinkalo ye-3. Izinto ezifana nokuzimela, inethiwekhi yentlalo kunye nokudandatheka akuzange kubonakale ibe yingozi yobume.

Izinto Zingozi Zomadoda Nabasetyhini

Abantu abasesigxina abadandathekileyo okanye ukuthatha iziyobisi ezichasene nezidakamizwa bekunokwenzeka ukuba bathabatheke ukuphazamiseka kwengqondo engqondweni. I-genetic factor (i-gene ebizwa ngokuba yi-ApoE) nayo yenzeka nakubantu abaninzi abaqhubela phambili kwi-dementia.

Kutheni Iingxaki Zobungozi Zobunzima Bokuhlukana Kwabesilisa Nabesifazane?

Umbuzo omhle, kodwa isifundo asikwazi ukuphendula loo nto. Into endiyithatyayo kukuba izinto ezinobungozi kubasetyhini zibonakala zinxulumene ngakumbi. Baquka inani labahlobo abasondeleyo kunye namalungu entsapho kunye nokuba ngaba lona wesifazane "ngumthwalo" kwabanye.

Kubantu, izinto ezinobungozi zibonakala zidibanisa ngakumbi kwimpilo yomzimba (isifo sikashukela, isisindo, isisindo). Ezi zintlukwano ziyamangalisa, kwaye sinokuzonwabisa ngokudlala "i-armchair epidemiologist" ngokudala iingcamango sokuba kutheni izinto ezinobungozi zengqondo zihluke kubantu namabhinqa. Kodwa impendulo emfutshane kukuba asiyazi nje (okwamanje).

Ngaba ukukhubazeka kwengqondo kunokukhutshwa?

Ngoxa kungekho namnye owaziyo ukukhusela ukukhubazeka kwengqondo enxulumene neminyaka, zizinto ezimbalwa ozakuzama ukuziphucula impilo yakho yonke kwaye unokuphucula impilo yakho yengqondo.

Umthombo (s):

> I-Artero1,2, i-ML i-Ancelin1,2, i-Portet1,2, i-Dupuy1,2, i-Berr1,2, i-JF i-Dartigues3,4, i-Tzourio5,6, i-Rouaud5,6, i-Poncet7, iF Pasquier8,9, i-S Auriacombe3,4, J Touchon1,2, K Ritchie1,2. Iiprofayili zobungozi bokukhubazeka okucokisekileyo kunye nokuqhubela phambili kwengqondo yinto yesini. I-Journal ye-Neurology, i-Neurosurgery, ne-Psychiatry 2008; 79: 979-984.