Kutheni ukuphazamiseka kwempilo yengqondo kubakho ngokusetyenziswa kweziyobisi?
Amanani awaqambi amanga. Isifo sengqondo kunye nomlutha udlala. Enyanisweni, malunga nabantu abayizigidi ezili-9 banenkinga yokubambisana ngokubhekiselele kwiZenzo zoTshatshazo lweMpahla kunye noLawulo lweeNkonzo zezeMpilo yengqondo. Sekunjalo, kuphela iipesenti ezi-7 zala bantu zifumana unyango kwiimeko zombini. Kwaye phantse iipesenti ezingama-60 azifumaneki nonyango.
Ukuqonda ukuxhatshazwa
Ukunyaniseka kubhekiselele ekubeni iimeko ezimbini, ezifana nokugula ngengqondo kunye nokusetyenziswa kakubi kweziyobisi, zihlala zihlala kunye.
Kuthetha ukuthini ukuba abantu abaninzi abanezilingo, kukho umbandela wempilo yengqondo kunye. Ngelixa iimeko ezingabangela enye, zihlala zihlala kunye. Ngaphezu koko, enye imeko ingaba yandisa impawu yomnye.
Ukuqonda ngokucacileyo indlela ukungabi nantoni kuyenzeka ngayo, kunceda ukuqaphela ukuba zombini izifo zengqondo ezingapheliyo. Ngamanye amagama, xa umntu elwa nomlutha, ubuchopho babo buye baphinde baphinde baphinde baphuhliswe ngento esetyenziswa kakubi. Oku kwenza ukuba ubuchopho busebenze ngokuhlukileyo kunaphambili. Njengeesifo seswekile okanye isifo senhliziyo, umntu onomlutha kufuneka aphathe imeko yakhe ebomini bakhe bonke. Akulula nje ukuyeka ukusebenzisa iziyobisi okanye imeko yotywala. Amaxesha amaninzi, oku akunakwenzeka.
Ngokufanayo, utshintsho olwenzeka kwingqondo ngenxa yokusetyenziswa kakubi kweziyobisi lwenzeka kwindawo ezifanayo zengqondo ezichaphazelekayo ngenxa yokudakumba, ukuxhalaba, ukugula, kunye ne-bipolar disorder.
Ngenxa yoko, akufanele kusimangalise ukuba kukho izinga eliphezulu lokuxhatshazwa phakathi kwesilonda kunye nezinye izifo zengqondo. Nangona izazinzulu zingabonakali ukuxhomekeka ngokuthe ngqo, ezinye iinkalo zempilo yengqondo zandisa imingcipheko yokusetyenziswa kweziyobisi. Oko kuthetha ukuthini ukuba abanye abantu abanezifo zengqondo baya kutshintshwa kotywala okanye iziyobisi ukuze babhekane nentlungu yempilo yabo yengqondo.
Kutheni umlwelwe kunye nokugula ngengqondo yengqondo
Nangona kukho izinga eliphezulu lokuxhatshazwa phakathi kokulutha kunye nokugula kwengqondo, akuthethi ukuba enye ibangela enye-nokuba enye imeko ibonakala kuqala. Kunoko, kusekho neemeko ezininzi ezifuneka zicatshangelwe, ngokutsho kweNational Institute of Drug Abuse. Njengokuba:
- Ukusetyenziswa kakubi kweziyobisi kunokubangela ukuba abantu bafumane omnye okanye ezininzi iimpawu zesifo sengqondo. Ngokomzekelo, kukho ingozi eyongeziweyo yokwenza ngengqondo yengqondo kwabanye abasebenzisi begciwane.
- Ukuphazamiseka kwengqondo kunokukhokelela ekusebenziseni iziyobisi okanye ukusetyenziswa kakubi kotywala kuba abanye abantu basebenzisa ezi zinto kwiyeza. Ngokomzekelo, ngezinye iinkcukacha iimveliso zecuba ziyanciphisa iimpawu ze-schizophrenia kwaye zinokuphucula ukuqonda.
Kukho ubungqina obubonisa ukuba izilingo kunye nezifo zengqondo zibangelwa ukuphungatha kwengqondo, iimpembelelo zofuzo, kunye / okanye ukuvezwa koxinzelelo ebomini ebomini. Ngokomzekelo, kulinganiselwa ukuba ama-40 ukuya kuma-60 ekhulwini omntu aphethwe yingozi ezinokuthi zithathwa ngokuba yimfuza. Kwakhona kukho imimandla emininzi yegciwane lesintu edibeneyo kwingozi yobunini kunye nokugula kwengqondo.
Enye into eqhelekileyo phakathi kwemiba yengqondo kunye nomlutha yixesha elibonakala ngayo iimpawu.
Ngexesha leminyaka eliselula, abantu basakhula, bekhula, bakhula. Ngenxa yoko, utshintsho olubalulekileyo kwingqondo luvela ngexesha lokukhula. Ngokomzekelo, abantwana abaselula bayakwazi ukubeka ingozi kwaye benze ngokukhawuleza. Ezi ziphatha, ngelixa ziqhelekileyo phakathi kwabaselula, zinokuchaphazela umngcipheko wokulutha kunye nezinye izifo zengqondo.
Ekugqibeleni, abantu abasemzimbeni okanye abanokukhathazeka ngokwemvakalelo basengozini enkulu yokusetyenziswa kakubi kweziyobisi kwaye mhlawumbi nokuba ngumlutha. Olu luxholongwane lubhekiselele ngokukodwa kwiimfazwe zezilwanyana ezibuyela ezweni. Enyanisweni, omnye kumabutho amahlanu emkhosini kunye nabasetyhini ababuya e-Iraq nase-Afghanistan baye babonisa iimpawu zengxaki yokuxinzelela emva kokukhathazeka (PTSD) okanye ukuxinezeleka okukhulu.
Ngaphezu koko, uphando oluthile lubonisa ukuba isiqingatha sazo zonke izilwanyana ezifunyanwe ne-PTSD sinenkinga yokusetyenziswa kakubi kweziyobisi.
Kutheni Kukunzima Ukufumanisa Iimeko
Izibandezelo ezibandakanyekayo maxa wambi kunzima ukuxilonga. Esinye isizathu kukuba iimpawu zihlala zinkimbinkimbi kwaye ziyahlukahluka. Ngenxa yoko, akuqhelekanga ukuba abantu bafumane unyango kwisifo esinye xa esinye isifo singasaphathwa. Ngamanye amaxesha oku kwenzeka ngenxa yokuba iimpawu zifana noko okanye zihamba. Ngamanye amazwi, imiba yempilo yengqondo kunye nomlutha unokuba nezinto ezifanayo eziphilayo, ezengqondo kunye nezentlalo.
Esinye isizathu sokungafumani ukuba zezi zimbini izimo zingabandakanya ukuqeqeshwa okanye ukuhlolwa okungafanelekanga. Kukho nawuphi na, iimiphumo zokungazifumani, ukungaphathwa kakubi, okanye ukungaphathekiyo kwintlupheko engabangela ukungabikho komntu, kunokukhokelela ekukhuseleni ukungabikho komakhaya, ixesha lokubanjwa, izifo zonyango kunye nokuzibulala.
Ingakumbi, abantu abaneempilo yengqondo abasebenzisa kakubi izinto ezinjengeziyobisi okanye utywala basengozini enkulu yokwenza umgudu okanye izenzo zobundlobongela. Kwakhona banokuthi bahlakulele umlutha kwaye baphele kwiinkathazo zomthetho. Kwaye ukuphumelela ukuzinza okuqhubekayo kuya kuba nzima kubo.
Unyango Xa ulwabizo lukhona
Uphando lucebisa ukuba iimeko zokubambisana kufuneka ziphathwe ngexesha elifanayo. Enyanisweni, ngenxa yesiphumo esona siphumelele, sinceda xa abantu abane-addict and issue health health issue bafumana unyango oludibeneyo. Ngonyango oludibeneyo, oogqirha kunye nabacebisi bangakwazi ukujongana nokuphatha iziphazamiso zombini ngexesha elinye. Oku, ngokukhawuleza kunciphisa iindleko zonyango kwaye kudala iziphumo ezingcono kwizigulane.
Ngaphezu koko, ukufumanisa kwangaphambili kwaye unyango lwemiqathango mibini inokuphucula kakhulu ukuphucula komntu kunye nomgangatho wobomi. Nangona kunjalo, kubalulekile ukuba uqaphele ukuba abantu abanomdla kunye nesinye isifo sengqondo kaninzi baneempawu eziqhubekayo, ezinzima kwaye zinganyangeki unyango xa kuthelekiswa nezigulane ezinokukhubazeka zodwa. Ngenxa yesi sizathu, ukugcina ubungqiqo kunokuba nzima kakhulu kubo.
ILizwi
Ukwenza ukuxilongwa ngokuchanekileyo kokubakho umlutha kunye nempilo yengqondo kubaluleke kakhulu kwimpumelelo yomguli. Xa oko kwenzeka, ithuba lakhe lokuphucula landa. Kodwa kukho imfuneko yokwandiswa kokwaziswa okubangelwa yinto enzima yokukwenza. Uninzi lwezihlandlo, enye yeemeko ayifumanekanga kwaye ayiphathiswa. Emva kokuba unyango lweemeko ezikhoyo luphucula noko, oku kuya kunceda ukunciphisa intshutshiso yentlalo eyenza abantu banqabile ukulandela unyango abayidingayo.
> "Ukuphazamiseka kwe-Co-Occuring Disorders." Ukusetyenziswa kakubi kweziyobisi kunye noLawulo lweeNkonzo zezeMpilo yengqondo. https://www.samhsa.gov/disorders/coocating
> "Ukunyanzeliswa kwezilwanyana: UkuSalathisa kunye nezinye izifo zengqondo." Isizwe seSizwe sokuLawulwa kweziyobisi. https://www.drugabuse.gov/publications/research-reports/comorbidity---d--dity-dness/why-do-id-use-disorders-often-co-occur-other-men#smoking