Yintoni efuna iMpawu?

Iimpawu ezifunekayo ziyakwenza njani Impembelelo yezifundo zengqondo

Ngokwenzame yengqondo, uphawu lwesidingo luyiqhinga elifihlakeleyo elenza ukuba abathathi-nxaxheba baqaphele oko umlingeli alindele ukufumana okanye ukuba abathathi-nxaxheba balindeleke ukuba baziphathe njani. Iimpawu zokufuna ziyakwazi ukutshintsha isiphumo sovavanyo kuba abathathi-nxaxheba baya kuguqula ukuziphatha kwabo ukuze bahambisane nezilindele.

Ufuna njani iimpawu ezichaphazela iingxaki zengqondo yeengqondo?

Kwezinye iimeko, i-experimenter inokunika iingcebiso okanye iingongoma ezenza ukuba iqela likholelwe ukuba umphumo othile okanye ukuziphatha kulindeleke.

Kubalulekile ukuba uqaphele ukuba umntu othabatha inxaxheba unokuthi okanye akanakulungele ukuqikelela. Nangona umntu ephosakele ngeenjongo zomhloli, unokuba nempembelelo ebonakalayo kwindlela umntu athatha inxaxheba ngayo.

Ngokomzekelo, umxholo ungathatha ukuba udlale indima "entle inxaxheba." Esikhundleni sokuziphatha ngendlela eqhelekileyo, aba bantu bazama ukuqonda oko umfunayo akufunayo baze baphile ngokubhekiselele kule mimiselo.

Iimpawu zobutyebi zingabangela ukuba abathathi-nxaxheba baziphathe ngendlela ezicinga ukuba zithandekile kuluntu (ukuba zibukeke "zingcono" kunokuba zikho) okanye ngeendlela ezichasayo kumzamo (umzamo wokukhupha iziphumo okanye ukuphazamisa uvavanyo).

Umzekelo wezinto ezifunayo kwiNgqiqo

Olunye uvavanyo lwama-classics olushicilelwe kwiphephancwadi ye- Psychosomatic Medicine , abaphandi bavavanya ukuba iimpawu neemfuno nezinto ezinokulindela zingathintela iimpawu zokuhamba kwimihla ezichazwe ngabafundi abathathi-nxaxheba.

Abanye abathathi-nxaxheba baxelelwe ukuba injongo yesifundo kwaye baxelelwa ukuba abaphandi bafuna ukubheka iimpawu zokuhamba kwimizi. Abathathi-nxaxheba abanolwazi babenakho amathuba okuba babike iimpawu ezingenakwenzeka kunye nokuya esikhathini kunokuba abathathi-nxaxheba ababengazi injongo yocwaningo.

Abaphengululi baphetha ukuba ukugqitywa kweempawu kuye kwachaphazelwa yimpawu zeemfuno kunye nokulindela uluntu. Ngamanye amagama, abantu babecinga ukuba abaphandi bafuna ukuva malunga nezinye iimpawu ezibonakalayo ze-PMS kunye nemiba yokuya esikhathini, banokuthi bathe bafumana iimpawu ezintle ngelixa bexesha.

Ukujongana Neemfuno Zemfuno

Ngako oko kwenzeka njani ukuba abafundi bezengqondo baphume ngokunciphisa impembelelo enokuthi ifumaneke kwiimfuno zabo zophando? Abaphandi baxhomekeke kwizicwangciso ezahlukeneyo zokunciphisa impembelelo yeziphumo zemfuno.

Inkohliso yindlela eqhelekileyo. Oku kubandakanya ukuxelela abathathi-nxaxheba ukuba isifundo sijonga enye into xa ikhangele enye into.

Ngokomzekelo, kwi- Asch yokuzivumelanisa ukulandelelana , abathathi-nxaxheba baxelelwe ukuba babambe iqhaza kwimbonakalo yombono. Enyanisweni, abaphandi banomdla kwinxaxheba yokuba uxinzelelo loluntu ludlala ngokuhambelanayo . Ngokuziguqula iinjongo zinyaniso zovavanyo, abaphandi banako ukunciphisa ubunokwenzeka beemfuno zemfuno.

Kwamanye amaxesha, abaphandi banciphisa umnxibelelwano abanalo ngezifundo zokufunda.

Ukufundwa kabini okuyimfama kuyindlela esetyenziswayo apho abathathi-nxaxheba okanye abaphandi abasebenzisana nabo bayazi imeko yokuba abathathi-nxaxheba babelwe. Ukuba nabantu abangayazi i-hypothesis ye-experimenter baqokelela idatha kubathathi-nxaxheba kunceda ukunciphisa amathuba okuba izifundo ziza kuqiqa oko kufundiswayo.

Ngoxa kungenakwenzeka njalo ukuphelisa ngokupheleleyo ukuba abathathi-nxaxheba banokuqiqa ukuba yintoni isifundo malunga nayo, ukuthatha ezimbalwa kwezi ziqendu kunokuncedisa ukunciphisa impembelelo ezifuna iimpawu eziza kuba nazo kwiziphumo zophando.

Imithombo:

AuBuchan, PG, & Calhoun, KS (1985). Iimpawu zemijikelezo yexesha lokuhamba: Inendima yokuhlala kwentlalo kunye neempawu zokufuna iimfuno. I-Psychosomatic Medicine, 47 (1), 35-45.