Iindlela ezibalulekileyo ze-Cannabis zingonakalisa impilo
Sifike indlela ende ukususela kwiintsuku xa ukutshaya i-mariju isisenzo somsebenzi okhulayo. Ukususela ekwandeni ukwamkelwa kweemveliso zokuzonwabisa ezenziwe kwipokota ukuya kusetyenzisweni lwegunju yezokwelapha ukunyanga iimpawu ezinjengeentlungu kunye neentlanzi ezivela kwi-chemotherapy, abantu abaninzi bevulekile malunga nendima edlalwa ngayo i-marijuana ebomini babo.
Kodwa nangona kuncitshiseko encinci ekusebenziseni inambuzane, akuthethi ukuba kukhuselekile-ubuncinci kungekhona kubantu abavutha umbhobho wokuzonwabisa.
Iingcali zenzululwazi azikho indlela yokubhukuda kwexesha elide elichaphazela umzimba, kodwa kukho izifundo ezibonisa ukuba zingabangela iingxaki ezininzi zezempilo ngaphezu kwexesha. Ngokomzekelo, izilwanyana zokuqala kunye nezifundo zabantu zibonisa ukuba ukutshaya inambuzane kunokubeka umdaka kwi-immune system. Nazi ezinye ezintathu iingxaki zempilo ezinokuqhagamshelaniswa nokusebenzisa ibhodwe.
Iingxaki zokuphefumula
Nangona i-marijuana kunye necuba zizinto ezimbini ezihluke ngokupheleleyo, ukutshaya nokuba nemiphumo efanayo nemiphunga. Ezi zinokuba nzima kakhulu kubabhemi bebhotile ngenxa yokuba banamathele ngakumbi. Ngaphezu koko, ukwenzela ukuzisa phezulu, bathambe ukubamba umsi emiphakeni yabo kangangoko kunokwenzeka. Oku kwandisa ubungakanani bomsi emipompo zibonakaliswe kuwo, zibeka engozini enkulu kakhulu yeengxaki ezithile zokuphefumula kunokuba ababhemayo.
Ngokomzekelo, banokuveliswa kwemveliso ye-phlegm ekhokelela ukukhwehlela rhoqo, kwaye banokuthi baxhomeke ngakumbi kwiindawo zomoya.
Abashushu bombumbi nabo banomngcipheko omkhulu wesibindi sokubanda kunye nezifo zengqondo. Xa abaphandi baseCalifornia bahlalutya iirekhodi zempilo zabantu abangama-450 abatshiza i-marijuana (kodwa ingabi ngugwayi) imihla ngemihla, bafumanise ukuba abantu ababhemayo babetha iintsuku ezigulayo emsebenzini kwaye babenokugqithisa ugqirha ngaphezu kweqela elifanayo labafundi abangazange bashiye icuba okanye ibhodlo.
Umhlaza wemiphunga
Nangona ukukhwehlela kunye nokubanda kubangelwa yimiphumo echukumisayo kunye nefuthe lokutshaya i-marijuana, umngcipheko okhulayo womhlaza wemiphunga uyingozi. Umsi womncuba uqulethe ezinye iimpawu ezifana nomhlaza-ngamanye amaxesha. Ukunikezelwa kwendlela yokubhema ebomini emva kokuyikhupha, kulula ukubona ukuba kutheni, ukukhukhumeza, ukutshaya inambuzane kunokunyusa umngcipheko ngaphezu kokubhema icuba . Izifundo zibonisa ukuba umntu otshaya amalunga amahlanu ngosuku angathatha ininzi imichiza edala umdlavuza njengomntu otshaya ipakethe epheleleyo yeegayibethi imihla ngemihla.
Igama elibalulekileyo apha "linokuthi." Kunzima kubaphandi ukuba bafumane ukuba i-cannabis yodwa ibangela umdlavuza kuba abantu abaninzi ababhema umpu bayabhema iiguba kwaye basebenzise nezinye iziyobisi. Umsi wocuba kunye nomsi womsi womncuba ungasebenza ndawonye ukutshintsha izicubu ezinomxholo wokuphefumula.
ICatticular Cancer
Ukubhema i-marijuana inokuba yingozi kakhulu kubayeni kwixesha elide. Uninzi lwezifundo lubonisa ukuba unxibelelwano phakathi komngcipheko ophezulu wesifo somhlaza wesifo somhlaza, umhlaza oqhelekileyo phakathi kwamadoda angaphantsi kwe-45. Kunye uphando olunjalo, olwanyatheliswa ngo-2012, amadoda atshisa i-mariju ephindwe kabili ukuba avelise umdlavuza weengqina njengabo akazange asebenzise ibhodwe.
Uphononongo luka-2015 kwiphephancwadi ye- BMC Cancer yagqiba ukuba ukusebenzisa i-cannabis kanye ngeveki okanye iminyaka engaphezu kweyishumi kudibene nomngcipheko okhulayo womhlaza wengqungquthela (ingakumbi i-tumtic cell cells tumors) okanye i-TGCT).
> Imithombo:
> Gurney, et. al. "Ukuboniswa kwe-Cannabis kunye neengozi yeCataltic Cancer: UkuHlola okuSingqinisisiweyo kunye nokuHlola kweMeta." I-BMC Cancer 2015, 15: 897.
> Isizwe seSizwe sokuSetyenziswa kakubi kweziyobisi. "I-Marijuana: Amaqiniso Abazali Abafuna Ukuyazi." Agasti 2007.
> Tetrault, JM, et al. "Iimpembelelo zeMarjuana Ukubhema kwiNkqubo yePulmonary kunye neengxaki zokuphefumula: Uhlolo lokuHlola." Iingxelo zoLondolozo lwangaphakathi lwamayeza . Feb 2007.