Ubungozi Ababhemayo Ababhemayo

Abasetyhini abatshitshisa ubungozi bokungabikho kwengqondo kunye nesifo senhliziyo

Sonke sivile izilumkiso malunga nokutshaya , ngokukodwa ukuba i-cigarettes ingabangela umdlavuza kwaye yandisa ingozi yesifo senhliziyo, kodwa abafazi ababhemayo babhekana nemingeni ekhethekileyo.

Inyaniso edabukisayo kukuba malunga nabesifazane abayizigidi ezingama-23 e-US (ama-23 ekhulwini labemi besetyhini) bashiya umsila. Ukutshaya yimbangela yokufa ekhuselekileyo kweli lizwe, kodwa abafazi abangaphezu kwama-140,000 bafa ngamnye ngonyaka ngenxa yezizathu eziphathelene nokubhema.

Inani eliphezulu lokubhema (iipesenti ezingama-27) lwenzeka phakathi kwabasetyhini phakathi kwama-25 no-44.

Nangona zonke izilumkiso zolutsha namhlanje zivile malunga nobungozi bokutshaya, inyani le nto kukuba phantse bonke abatsha abatshatyalazi namhlanje baselula; Abantombazana abangaphezu kwezigidi eziyi-1,5 bashiya umsila.

Ababhemayo abasetyhini bafumana yonke imiphumo yokubhema ukuba amadoda anjengobungozi obuninzi beengqimba ezahlukeneyo (umphunga, umlomo, i-larynx, pharynx, isophagus, iinjongo, i-pancreas, iinjongo kunye nesisu) kunye nezifo zokuphefumula, kodwa njengabasetyhini, kufuneka siqonde ngokucacileyo malunga nemingcipheko yempilo enxulumene nokubhema efana neyethu.

Ukukhulelwa komlomo kunye nokuSuba

Ngaba usebenzisa i-contraceptive ngomlomo okanye enye indlela ye-hormonal yolawulo lokuzalwa? Ababhemayo abasetyhini abasebenzisa izithintelo zomlomo ngomngcipheko, kubandakanya umngcipheko okhulayo wokuphuhlisa izifo ze-cardiovascular diseases ezifana nezama-blood clots, ukuhlaselwa yintliziyo kunye nokubetha. Lo mngcipheko ukhuphuka ngobudala kunye nabasetyhini abangaphezu kwama-35 abasebenzisa umsi-mlilo abamele bangasebenzisi imithi yokukhulelwa komlomo.

Ngokomlando, ukuphakama okunyamekileyo kwingcinezelo yegazi kwakwenzeka rhoqo kubasebenzisi beepilisi. Nangona kunjalo, uxinzelelo lwegazi lubuye lubuyele kumanqanaba aqhelekileyo "okuphambi kwepilisi" xa ukukhulelwa komlomo kuphelile. Uphando olutsha lubonisa ukuba ingcinezelo ephezulu yegazi akuyona ingxaki eqhelekileyo kubasebenzisi beepilisi namhlanje, nangona kunjalo, bonke abafazi abasebenzisa izithintelo zokukhulelwa komlomo kufuneka babe neengcinezelo zegazi zabo rhoqo kwiinyanga ezintandathu ukuya kwezi-12.

Ukukhulelwa nokuSuba

Iikhemikhali zogwayi zidluliselwa kumama okhulelwe ngegazi ukuya kumntwana. Ezi ziikhemikhali ezinobungozi zibeka ingozi enkulu kumntwana ongakazalwa kunye nonina. Ngokutsho "Amalungu Athu, Zizikhethele Kwi-Century Century," yi-Boston Women's Book Collective:

"Ukubhema ngexesha lokukhulelwa kudibaniswa nokunikezelwa kwangaphambili, ukuzala okuphantsi, ukusabalalisa kwangaphambili, ukusabalalisa kwangaphambili kunye nokufa komntwana ongenawo umntwana. Iintsana ezinomama obhemayo ngexesha lokukhulelwa zinamazinga athile e-nicotine kwigazi labo njengabantu abadala abashunqayo, kwaye baya kuhoxiswa ngeentsuku zokuqala zokuphila. "

Abantwana abazalelwe oomama abashaya amava abanda kakhulu, ama-earaches, iingxaki zokuphefumula, kunye nezifo ezifuna ukutyelela ootitshala besana kunabantwana abazalelwe ngabangendawo.

Ukungenzi lutho kunye nokuSuba

Ngaba umntwana useyinxalenye yezicwangciso zakho zexesha elizayo? Abaninzi abasetyhini namhlanje banokulibazisa ukubeletha kwaze kwaba se-30s okanye kwi-40s, enokubangela iingxaki zokuzala nokuba ngabafazi abangaboniyo. Kodwa abesetyhini abasabayo nokulibazisa ukubeletha bazibeka engozini enkulu yecala lokungabi nantoni kunokuba bangaboni.

Inyaniso ngababhinqileyo ababhemayo banama-72 ekhulwini ekuveleni kwabangenayo.

Xa zonke ezinye izinto zilingana, amaxesha angama-3.4 amaxesha amaninzi ababhemayo baya kufuna ngaphezu konyaka omnye ukukhulelwa.

Ukwandisa, uphando lubonisa ukuba impendulo yokunciphisa i-ovulatory iyancipha kunye nokuchumisa kunye nokufakelwa kwe-zygote kungabikho kancinci kwabasetyhini abavuthayo. Iikhemikhali kwimiba yecuba nayo inokuguqula umkhuhlane womlomo, okwenza ube yingozi kwi-sperm ebangela ukuba kube nzima ukukhulelwa.

Asikwazi ukushiya amadoda ngaphandle kwesi, nangona kunjalo. Abantu ababhemayo banama-50 ekhulwini amathuba okuba abangenamandla. Ezinye zeemichiza ezinobungozi ezifumaneka kwiigayibethi zingakhokelela ekuguquleni imfuyo ezinokubangela ukuphuphuma kwesisu, ukukhubazeka kokuzalwa, umhlaza kunye nezinye iingxaki zempilo kubantwana babo.

Izifo Ezivuthayo ZePelvic (PID) kunye nokuSuba

Isifo sokuvuvukala kwepelvic senzeke ngama-33 ekhulwini ngokuphindaphindiweyo kubokubhema kunokuba bangaboni. I-PID iyisifo esibuhlungu esifuna ukungenelela kwangonyango kwaye kudla ngokubangela ukukhulelwa kwe-ectopic kunye neengcinezelo ze-pelvic kunye nezinye iingxaki zokuzala.

UkuNyuka kweMinyaka, ukuSesikweni, nokuSuba

Ukuqala ukutshaya njengomntwana okhulayo uya kwandisa umngcipheko wesifazana sokuqeda umva kokuqala kathathu. Ababhemayo bavame ukuphawula iimpawu zokuxhoma kwimiba emibini ukuya kwimithathu emithathu ngaphambi kokuba bangaboni.

Iingxaki zokusesikweni ezifana negazi elingavamile, i-amenorrhea (ukungabikho kwexesha) kunye nokukhuselwa kwamagciwane / ukusuleleka izibhedlele eziqhelekileyo phakathi kwabasetyhini abashushu.

Ukungaqhelekanga kwimihla kunye nokuphumula kokuqala kungabangelwa ngumphumo onobungozi kwii-ovari okanye ngamanqanaba aphantsi kakhulu ase-estrogens aphawulwe kwiinkalo ezininzi zababhemayo abasetyhini.

IiHormones kunye nokuSuba

I-esrogen yonyango yokuthatha indawo inika inqabileyo incedo, ukubeka abafazi besifo se-menopausal malunga nomngcipheko we-osteoporosis. Kodwa ezi zinzuzo ziphindwe zihlandlo ngenxa yokunyuka kwengqondo kunye nezinye izingozi zempilo ezinxulumene nokutshaya xa zithatha amahomoni.

Abasetyhini abashushu bajamelana nobungozi obunzulu bokuphucula izifo zentliziyo ezifana nesifo senhliziyo kunye nokushaya xa usebenzisa i-estrogens. Lo mngcipheko kufuneka uxoxwe kunye nodokotela wakho ngaphambi kokuba uqalise unyango oluthathekileyo lwe-hormone, ukuba uyabhema. Ugqirha uya kukunceda ukuba ukhetha ukuyeka ukutshaya.

I-Osteoporosis kunye noTshwala

I-osteoporosis ithinta ininzi yethu ukuba siphila ixesha elide. Kodwa kukho izinto ezithile esinokuzenza ukunciphisa umngcipheko we-osteoporosis njengokuba uthatha inxaxheba kwimisebenzi eyenziwa rhoqo kwaye uqiniseke ukuba sithola 1000 mg ukuya kwi-1500 mg ye-calcium imihla ngemihla.

Ukubhema kubangela ukwanda okukhulu kwingozi yokulahleka kwethambo kunye ne-osteoporosis. Abasetyhini abasafayo, ipakethi enye ye-cigarettes ngosuku, bahlala befumana ukulahleka kweethambo ezilingana ne-5 ukuya kwi-10 kwipesenti ezingaphezu kwabangabikhoyo.

Ukuxilongwa kwe-Bone ukusisiseko ukucacisa ubunzima besakhiwo sakho sethambo kunconywa kuwo onke amabhinqa aqala kwiminyaka engama-40. Ukukhangela kwe-Bone kubaluleke kakhulu kubasetyhini ababhemayo ukwenzela ukuba utshintsho lunokuqatshelwa kwaye unyango luyakwazi ukuba i-osteoporosis iphawulwe.

Izifo zentliziyo kunye nokuSuba

Ukufa kwabangama-34,000 kwabasetyhini abasuka kwi-heart disease ischemic kubangelwa ukutshaya unyaka ngamnye. Nangona uninzi lwaba bafa kubasetyhini abadlulileyo, isengo sengqondo senxulumene nokubhema sinokuphakama kakhulu kubasetyhini abasetyhini abaselula.

Abaphandi baseDenmark bafumene umngcipheko omkhulu we-50% wokuhlaselwa kwintliziyo kubasetyhini ababhemayo ngabantu ababhemayo. Lo mahluko unokuba ngenxa yokusebenzisana kwe-estrogen kunye neekhemikhali ezifumaneka kwiigarethi.

Umhlaza weCervical and Smoking

Bonke abesifazana kufuneka babe nemivavanyo rhoqo yeplovic equka i-pap smears kunye nabasetyhini abasafuni ukuba baninzi. Izifundo zibonisa ukuba ukutshaya kunokukhokelela ekuphuhlisweni komhlaza wesibeleko; Uphando olunye lufumene umngcipheko omkhulu wama-80 wokuba nomdlavuza wesibeleko kubashushu.

Izigulane zomhlaza wesibeleko eziyeke ukutshaya okanye ezithintelayo, okungenani ngamaphesenti angama-75, zinokuba nethuba elikhulu lokuxolelwa nokusinda kunezigulane eziqhubeka zibhema.

Amakhemikhali afunyenwe kwimizimba yesigqirha efunyenwe kwiisigarettes angancipha amandla okwenziwa kweeseli zomlomo ukulwa nokusuleleka kwaye unokudala indawo yokuzalisa iseli esingaqhelekanga.

Isifo somhlaza wesisu kunye nokubhema

I-American Cancer Society yanyathelisa iziphumo zophando ngo-1994 oluye lwabonisa ukuba izigulane zomhlaza zesifuba ezitshizayo zinokunyusa umngcipheko wokufa okungenani ama-25 ekhulwini-umngcipheko owandayo nenani lalafiyidi etshaywa ngalo ngosuku. Umngcipheko wokuba nomdlavuza wonyama obulalayo uphakama ukuya kuma-75 ekhulwini kubasetyhini abashaya ipakethe ezimbini okanye ngaphezulu ngosuku.

Iindaba ezilungileyo kukuba ukuba uyeka ngoku ingozi yakho yokufa ngenxa yesifo somhlaza wesifuba sexesha elizayo sifana neyomntu ongabhemi.

Vulvar Cancer kunye noTshwala

Olunye uhlobo lomhlaza ongasenza ngokuphindaphindiweyo kubashushu bubangelwa ngumhlaza. Ababhemayo bafumana ingozi engama-40 ephakamileyo yokuphuhlisa olu hlobo oluphazamisayo lomdlavuza wesifo somzimba.

Iingcebiso zokuyeka ukutshaya

Cwangcisa phambili ukuyeka ukutshaya ngosuku oluthile. Xa uyeka ukutshaya umhla kufika, qiniseka ukuba uphonsa zonke i-ashtrays kunye ne-cigarettes onayo ekhaya, ngoko awuyi kuhendwa. Yiba nemifuno eninzi eluhlaza njengengqungquthela kunye ne-celery efumanekayo kwixesha oziva uthanda ukuyidla ngenxa yesifiso sakho sokuba nento esandleni sakho / ngomlomo.

Abasetyhini abaninzi besaba ukufumana ubunzima ngenxa yokuyeka ukutshaya. Ukuthatha inxaxheba kwenkqubo yokuzivocavoca ngamandla kwimizuzu emithathu ngeveki kunokukunceda ukuyeka, kwaye ukunyusa umzimba kunceda ukunciphisa nayiphi na inzuzo yokugcina ubunzima, kunye nokubonelela ngeenzuzo zezempilo.

Ukujoyina iqela lokuxhasa kunye nokuthatha inxaxheba ngokukhawuleza kusibanceda abasetyhini xa kunzima amaxesha okanye iingxabano zengqondo. Izindlela ezingaphezu kweendlela zokubonelela ezinika i-nicotine kwiifomu ezinjengezinkumbi ezinjengoNicorette kunye neentambo, njengesiqwenga seNicoderm CQ, kunceda abantu abaninzi banciphisa iimpawu zokuziyeka ukukhishwa kwe-nicotine. Ungaze uqhube kunye nenye yale ndlela-ukugqithisa kwe-nicotine kunokuthi kwenzeke.

Jonga ugqirha wakho ukuba ufuna uncedo olongezelelekileyo ekufezeni injongo yakho yokutshaya. Unako ukubonelela ngeendlela ezongezelelweyo ezifumanekayo ngomyalelo.